Praegune haiguslehe süsteem, kus esimese kolme haiguspäeva eest ei saa töötaja mingit hüvitist, soosib haigena töötamist.Praegune haiguslehe süsteem, kus esimese kolme haiguspäeva eest ei saa töötaja mingit hüvitist, soosib haigena töötamist.
CV Keskus viis jaanuarikuus läbi küsitluse, et selgitada välja töötajate osakaal, kes käivad haigena tööl, sest ei taha palgas kaotada. Selgus, et 58% töötajatest ei võta haiguslehte pidevalt ning 28% töötajatest käivad mõnikord haigena tööl. Kõigest 6% küsitluses osalenutest ei käi haigena tööl.
Kui töötaja tuleb haigena tööle, siis on ta see ohuks nii talle endale, tema kolleegidele, tööandjale kui ka riigile. Perearstidki ei määra enam koheselt haiguslehte, vaid pigem küsivad „Mitu päeva on Sul võimalik töölt puududa?“. See kõik aga põhjustab ettevõtetele ja riigile pikemas perspektiivis kordades suuremat kahju kui 3 päevane haigushüvitis.
8% küsitluses osalenutest ütlesid, et käivad haigena tööl hirmust kaotada töökoht. Samas peab vastavalt Töölepingu seadusele tööandja keelama haigena töötamise, kuna tööandja on kohustatud tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Kui tööandja lubab tööle haige töötaja, siis on ohustatud eelkõige haige töötaja ise ja samuti kõik teised. Tööandja kohustus on haiget töötajat mitte tööle lubada.
Samuti on töölepingu seaduse kohaselt töötaja kohustatud hoiduma tegudest, mis seavad ohtu tema või teiste isikute elu, tervise või vara. Töötaja käitumine, mis loob kolleegidele ohu nakatuda ja haigestuda, ei ole lojaalne.
Praegune haigushüvitise süsteem on töötajaskonnale ohtlik ning ühiskonnale tervikuna kahjulik ja tuleks muuta selliselt, et see toetaks Eesti ettevõtete ja inimvara jätkusuutlikku arengut.
