Aastal 2009 oli otsustamise koht: kas jätkata iseseisvalt sissemakseid kohustuslikku kogumispensionisse või mitte. Täna, aastal 2013 on jälle otsustamise koht: kas esitada või mitte esitada kogumispensioni makse määra tõstmise avaldus.Aastal 2009 oli otsustamise koht: kas jätkata iseseisvalt sissemakseid kohustuslikku kogumispensionisse või mitte. Täna, aastal 2013 on jälle otsustamise koht: kas esitada või mitte esitada kogumispensioni makse määra tõstmise avaldus. Vaata videot.
Need, kes esitavad maksemäära tõstmise avalduse, saavad aastatel 2014 kuni 2017 kõrgendatud määras kogumispensioni sissemakset. Riik maksab nende pensionifondi endise nelja protsendi asemel 6% ja oma palgast läheb fondi endise kahe protsendi asemel 3%.
Erandi moodustavad 1942-54 sündinud isikud, kes esitasid 2009. aastal maksete jätkamise avalduse. Nende jaoks jätkusid tavapärased pensionimaksed juba 2010. aastal ning nad ei saa praegu makse määra tõstmise avaldust esitada.
Need, kes aastal 2009 ei jätkanud kogumispensioni makseid iseseisvalt ja ei esita nüüd maksemäära tõstmise avaldust, jätkavad aastatel 2014 kuni 2017 kogumispensioni sissemakset endisel määral - riigilt 4% ja oma palgast 2%.
Need, kes aastal 2009 jätkasid kogumispensioni makseid iseseisvalt, kuid nüüd ei esita maksemäära tõstmise avaldust, saavad aastatel 2014 kuni 2017 kogumispensioni sissemakset nii: riik kompenseerib neile vabatahtliku maksete jätkamise ja maksab pensionifondi nelja protsendi asemel 6%. Oma palgast laekub pensionifondi endiselt 2%.
Mõistlik on esitada maksemäära tõstmise avaldus, sest nii on võimalik suurendada oma pensioniks säästetavat vara.
