Aeg-ajalt on vaja tõendada õigusvaidluses või muudel puhkudel, et teisele poolele on ülesütlemisavaldus esitatud. Selleks puhuks võib töökohal avalduse üleandmisel küsida teise poole allkirja enda kätte jäävale avalduse teisele eksemplarile. Kui teine pool keeldub kirjalikku kinnitust andmast, peaks hakkama tõsiselt mõtlema sellele, kas teine pool üldse tunnistab edaspidi töölepingu ülesütlemise avalduse saamist.
Siis võiks soovitada avalduse saatmist näiteks tähtpostiga, millest jääb saatjale postikviitung. Veel parem oleks tähtkirja saatmine koos sisukirjaga, millest nähtub just töölepingu ülesütlemise avalduse saatmine. Postiga avalduse saatmist tuleb soovitada ka
eemalviibijale, kui pooled ei saa avaldust töökohal üle anda. Samuti juhul, kui töötajat või tööandjat ei ole kuidagi võimalik enam kätte saada – ta ei vasta telefonile, ei asu ega ela teadaoleval aadressil. Kindlasti tuleks töölepingu ülesütlemise avaldus saata töötaja elukoha aadressile (elanikkonna registri järgi või töötaja poolt tööandjale näidatud aadressil) või tööandja asukoha aadressile
(registriaadressile), kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt loetakse ainult selliselt saadetud tahteavaldused kättesaaduks lisaklausliga, et saajal oli ka mõistlik võimalus avaldus kätte saada.
Loomulikult võib kindluse mõttes saata avalduse paralleelselt teise poole teadaolevale postiaadressile (näiteks tööandja tegutsemise koha aadressile), kuid mitte ainult, sest sellelt aadressilt avalduse mitte kättesaamisel ei saa lugeda avaldust esitatuks. Lihtkirjaga töölepingu ülesütlemise avalduse saatmist ei ole võimalik hiljem tõendada.
Eemalviibijale võib töölepingu ülesütlemise avalduse saata ka e-kirja teel. Avalduse tekst tuleks saata e-kirja sisuna või lisatuna e-kirjale nii, et lisatud dokumendi pealkirjast saaks välja lugeda, et see on just töölepingu ülesütlemise avaldus – näiteks „Avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks“. Kasutatud e-posti aadress peab olema kehtiv ning tulenema kas poolte eelnevast kirjavahetusest või olema kantud tööandja registrikaardile.
Tuleb silmas pidada, et kui teine pool ei ole töölepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud või avalduse esitaja ei suuda tõendada avalduse esitamist, ei saa lugeda ülesütlemist ka kehtivaks.
Töövaidlustes on tekitanud probleemi asjaolu, et esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse kuupäev ei lange kokku postikviitungi või e-kirja kuupäevaga. Avalduse saatja selgitab seda sellega, et ta on ühel päeval kirjutanud avalduse valmis, selle allkirjastanud ja
lisanud kuupäeva, postitanud avalduse aga alles päeva või paari pärast. Sellist olukorda tuleks vältida, sest vastasel juhul võib
tekkida õigustatud kahtlus, kas postitamise kuupäeval on ikka saadetud töölepingu ülesütlemise avaldus või mõni muu
dokument.
Kui on tõendatud töölepingu ülesütlemise avalduse esitamine kas käest kätte või posti teel, saab lugeda töölepingu ülesöelduks (vahel võib kaasneda siiski vaidlus töölepingu ülesütlemise õigsuse üle) koos kõigi sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Muuhulgas on töötajal õigus saada lõpparve, mõningatel juhtudel ka töölepingu ülesütlemise hüvitis, võtta end arvele töötuna töötukassas ning saada
töötuskindlustushüvitist.
Ilona Küüts
Tööinspektsiooni
Pärnu töövaidluskomisjoni juhataja
