Tervishoiutöötajad seisavad igapäevaselt silmitsi paljude psühhosotsiaalsete ohtudega nagu suur töökoormus, ajasurve, „rasked” patsiendid ja vägivallaoht.

Vanemtööinspektorite Komitee (SLIC) psühhosotsiaalsete ohutegurite kontrollkampaania raames külastasid tööinspektorid 2012. aasta jooksul üle Eesti 37 tervishoiu- ja hooldusasutust, kus nad andsid 108 soovitust olukorra parandamiseks.

Mitmeid probleeme on võimalik ennetada või vähendada väga lihtsate meetoditega, kuid selleks on vaja neid ohte märgata ja teadvustada. Enamlevinud psühhosotsiaalsed ohutegurid külastatud ettevõtete riskianalüüsides olid töökoormus/ajasurve (82%), millele järgnesid öötöö/vahetustega töö (71%), töötajate omavahelised suhted (65 %) ning ähvardused ja vägivald (65%). Enamiku asutuste esindajad arvasid, et psühhosotsiaalsete riskide osas on vaja kasutusele võtta rohkem meetmeid kui seda on seni tehtud.

Sihtkontrolli käigus külastasid tööinspektorid 37 tervishoiu- ja hooldusasutust. Reeglina käis tööinspektor igas ettevõttes kahel korral. Esimesel korral inspektor küsitles töötajaid, tutvus töökeskkonnaga ning viis ettevõtetes läbi küsitluse stressikaardistaja abil. Teisel külastusel tööinspektor ja tööandja analüüsisid stressikaardistajaga kogutud andmeid.

„Koduhooldustöötajad kurtsid suure töökoormuse, väikese palga ja soodustuste vähendamise üle,” märkis koduhooldustöötajate psühholoogilisi ohutegureid kontrollinud tööinspektor Raina Pihelgas. „Üldpilt oli siiski positiivne. Rahul oldi näiteks kiire infovahetusega, koosolekutel lahendati probleemid jooksvalt, ei pidanud kuu aega ootama.”

Pihelgas tõi koduhooldustöötajate töö eripärana välja, et nad peavad üksinda hakkama saama. „Haiglas on korraga ametis palju töötajaid ning kehtivad haiglareeglid. Kodus kipuvad kliendid olema võimukamad, sest hooldustöötaja läheb ju kliendi territooriumile. Vahel tuleb töötada kitsastes tingimustes, näiteks klienti tuleb pesta köögis, nii et põrand lainetab,” selgitas Pihelgas.

Tallinnas asuv Kristiine sotsiaalmaja on koduhooldustöötajate kaitseks võtnud kasutusele erinevaid meetmeid. Töötajad on saanud mitmesuguseid koolitusi, sealhulgas enesekaitse, esmaabi, stressijuhtimine, surija hooldamine. Töös esinevaid probleeme saab jooksvalt koosolekutel arutada ja neile lahendusi leida. Näiteks kui klient on ohtlik, siis hakkab tema juures käima korraga kaks koduhooldustöötajat. Kui meeskliendil tekib seksuaalne huvi naissoost koduhooldaja vastu, siis edaspidi käib teda pesemas meessoost koduhooldaja. Töötajatele antud varustuse hulka kuuluvad lisaks kinnastele-kitlitele ka näiteks saapanaelikud talvel käimiseks ja ohutuse tagamiseks ka pipragaasid.

108 soovituse hulgas, mida inspektorid tervishoiuettevõtetele jagasid, esinesid kõige sagedamini üsna lihtsad meetodid, mille rakendamine ei nõua suuri summasid: suurendada juhipoolset toetust ning sagedamini töötajaid tunnustada, parendada info liikumist, korraldada ühisarutelusid jms.

Kampaania raames korraldas Tööinspektsioon tervishoiutöötajatele ka neli tasuta teabepäeva, kus sai ülevaate psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetusmeetmetest ja tagajärgedest. Teabepäevad toimusi Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis ning neil osales kokku 184 inimest. Enamik osalejatest pidasid teabepäeva teemat aktuaalseks, huvitavaks, informatiivseks ja vajalikuks.

• Euroopa Liidu riikides toimunud kampaania eestikeelsed juhend- ja infomaterjalid leiab siit.
• Eestis toimunud kampaania sihtkontrolli kokkuvõtte leiab Tööinspektsiooni kodulehelt siit.

Tööinspektsiooni teabepäevi ja koolitusi rahastab Euroopa Sotsiaalfond.