Ettevõtte külastuse aluseks olid tööst põhjustatud haigused, kutsehaigused, tööõnnetused ja Tööinspektsiooni saabunud teave.
Sihtkontrolli eesmärgiks oli välja selgitada kuivõrd ettevõtetes kasutatakse ohumärguandeid, rakendatakse terviseriskide vähendamisel ennetusmeetmeid, jälgida ettevõtete töökeskkonnaalast kultuuri, tuues sealjuures välja kitsaskohad ohumärguannete rakendamisel töökeskkonna edasiseks parendamiseks. Samas püüti vähendamise eesmärgil leida seos tööõnnetuste ja kutsehaiguste juhtumite vahel. Sihtkontrolli haarati ettevõtted, kus kasutatakse töö käigus seadmeid ja masinaid ning on vajalik kanda isikukaitsevahendeid.
Tööinspektor Laura Tkatšova sõnul näitasid sihtkontrolli tulemused, et ettevõtetel, mille töökeskkonna riskianalüüsist ei selgu ohumärguannete kasutamisvajadus, esineb rohkem tööõnnetusi kui ettevõtetes, kus antud nõue on täidetud.
'
„Tihti on ohumärgistus ettevõttes olemas, kuid selle nähtavus ja mõjusus ei ole tagatud. Selle tõttu ei ole võimalik kiiresti üles leida tuletõrjevahendite märguannet, esmaabivahendite ja silmadušši paiknemiskohta jm. Tihti on märguanded kulunud või liiga väiksed. Hinnates ettevõtete organisatoorseid tegevusi töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimise osas ja töötajate juhendamise osas on näha, et ligikaudu pooled kontrollitud ettevõttest ei täida nõuded.” selgitas Tkatšova.
Ohumärguannete sihtkontrolli tulemused näitasid, et tööandjad ei pööra erilist tähelepanu töökohtade märgistamisele, kus on ette nähtud isikukaitsevahendite kasutamine. Tihti on tegemist näiteks normi ületava müra tasemega, saastatud õhuga, turvajalatsite ja spetsiaalse riietuse kasutamisega või töövahenditega, millega peab kasutama kaitseprille või kindaid.
„Samas on näha positiivseid arenguid ettevõtetes, kus toimub ohtlike kemikaalide käitlemine, kokkupuude bioloogiliste ohutegurite ja asbestiga. Seal täidetakse seadusandlusega esitatud nõudeid seadmete, nõude jm töövahendite märgistamisel ning saastatud töö- ja kaitseriietuse hoidmisel,” lisas Tsaktšova.
Töökeskkonnas valitsevat ohtu tuleb vähendada tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorralduslike abinõudega juhul, kui see on võimalik. Tööandja peab töökeskkonna riskianalüüsi alusel kasutama tööl ohumärguandeid, kui tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorralduslike abinõudega ei ole võimalik riski piisavalt vähendada.
Tööinspektsiooni esialgsetel andmetel registreeriti 2011.aastal Põhja inspektsioonis 1563 tööõnnetust (1071 Tallinnas ja 492 Harjumaal), neist raskete tagajärgedega oli 240 ja surmaga lõppenuid 7. Tallinna ja Harjumaa ettevõtete töötajatega toimus Eestist väljaspool aga 59 tööõnnetust.