Eestis töötamise aluseks võib olla tööluba, elamisluba töötamiseks, pikaajalise elaniku elamisluba ning muud välismaalaste seaduses sätestatud alused. Tööluba ei vaja Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ning Šveitsi kodanikud – selliste isikute puhul annab töötamiseks õigusliku aluse vastav kodakondsus.
Siinjuures on oluline silmas pidada, et töötamiseks seaduslikku alust vajavate välismaalaste all ei tule silmas pidada üksnes neid töötajaid, kes saabuvad Eestisse töötama välisriigist, vaid ka neid, kes elavad küll Eestis, kuid kellel puudub Eesti kodakondsus.
Seega töölepingu sõlmimisel on oluline nõuda potentsiaalselt töötajalt teabe esitamist selle kohta, kas töötaja on Eesti kodanik või mitte. Viimasel juhul tuleb töötajalt nõuda töötamise aluseks oleva dokumendi esitamist.
Kui tööandja on siiski sõlminud töölepingu töötajaga, kellel puudub seaduslik alus Eestis töötamiseks, on tööandja kohustatud sellise välismaalasega sõlmitud töölepingu lõpetama. Nimetatud kohustus on tööandjal ka siis, kui töölepingut sõlmides oli töötajal alus töötamiseks olemas (nt elamisluba töötamiseks), kuid selle kehtivus lõppes töösuhte jooksul.
Seega tuleb tööandjatel ka pärast töölepingu sõlmimist jälgida töötamise aluseks oleva loa kehtivust või kodakondsuse olemasolu, ning selle lõppedes tööleping üles öelda.
Töölepingus võib kokku leppida töötaja kohustuse teavitada tööandjat töötamise aluseks oleva loa pikendamisest, loa tähtajalisest või ennetähtaegsest lõppemisest, samuti kodakondsusest loobumisest või selle äravõtmisest. Selline kohustus ei vabasta siiski tööandjat tema kohustusest ise selliseid asjaolusid kontrollida ning vajadusel tööleping lõpetada.
Seoses välismaalaste seadusest tuleneva kohustusega lõpetada töötamise aluse puudumisel tööleping, tuleb märkida, et TLS-s nimetatud alust töölepingu erakorraliseks üles ütlemiseks sõnaselgelt sätestatud ei ole.
On arvamusi, et kuna alus töötamiseks on tähtajaline, siis on tööandjal õigus sõlmida välismaalasest töötajaga ka tähtajaline tööleping, mis lõpeb automaatselt töötamise aluseks oleva loa tähtaja möödumisega. Sellise seisukohaga ei saa siiski nõustuda, kuna TLS kohaselt saab tähtajalise töösuhte aluseks olla üksnes töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenev mõjuv põhjus, mitte aga töötaja isikuga seotud piirangutest tulenevad asjaolud.
Seega tuleb ka välismaalasest töötajaga reeglina sõlmida tähtajatu tööleping (kui töö ei ole tähtajalise iseloomuga) ning töötamise aluse äralangemisel lõpetada tööleping TLS § 88 lg 1 alusel töötajast tuleneval mõjuval põhjusel.
Kuigi vastav paragrahv ei nimeta sõnaselgelt töölepingu lõpetamise võimalust seoses välismaalase Eestis töötamise õiguse puudumise või lõppemisega, tuleb silmas pidada, et antud sättes esitatud loetelu tööandja poolt töölepingu lõpetamise alustest töötajast tulenevatel põhjustel ei ole ammendav.
Ka muud TLS-s otseselt loetlemata mõjuvad põhjused, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, saavad olla aluseks töölepingu erakorraliseks üles ütlemiseks.
Kuna välismaalaste seadusest tuleb tööandjale selge kohustus tööleping teatud juhtudel lõpetada, siis antud juhul on ilmselt tegemist TLS § 88 lg 1 tähenduses mõjuva põhjusega, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist.
Seega tuleb töölepingu lõpetamisel seoses töötamise aluse puudumise või lõppemisega tugineda TLS §-le 88 lg 1. Ühtlasi võib vastavas ülesütlemisavalduses viidata täiendavalt ka välismaalaste seaduse vastavale sättele.
Välismaalaste seadusest tulenevad tööandja kohustused ei ole üksnes deklaratiivsed, mille rikkumisel puuduksid olulised tagajärjed.
Täna kehtiv välismaalaste seadus näeb ette, et õigusliku aluseta välismaalase töölevõtmise puhul on tegemist väärteoga, milles eest võib tööandjat karistada kuni 50 000 krooni suuruse rahatrahviga.
Tööandja vastutus laieneb veelgi alates 01.10.2010. a, mil jõustub uus välismaalaste seadus.
Uue seaduse kohaselt on väärteoks ning kuni 50 000 krooni suuruse rahatrahviga karistatav ka töölepingu lõpetamata jätmine välismaalasega, kelle tööluba vm õiguslik alus töötamiseks lõpeb töölepingu kehtivuse ajal.
Seega on tööandjatel soovitatav kontrollida aegsasti enne uue välismaalaste seaduse jõustumist 01.10.2010. a kõigi enda juures töötavate välismaalaste dokumente ja töötamiseks õigusliku aluse olemasolu.
Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius
