Sisukord:

Makse maksja
Makse objekt
Makse määr
Makse arvestamine, tasumine ja deklareerimine
Tööandja kohustused
Sissemaksete ja väljamaksete maksustamine

MAKSE MAKSJA (TKindlS-i § 4)

Vastavalt TKindlS-i §-le 4 maksavad töötuskindlustusmakset:
1. kindlustatu
2. tööandja

Kindlustatu on TKindlS-i § 3 lg 1 kohaselt:

• töötaja
• avalik teenistuja
• võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik
• Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa

Töötuskindlustuse subjektide (kindlustatute) ringi ei kuulu (TKindlS-i § 3 lg 2):

• füüsilisest isikust ettevõtjad 
• notar, kohtutäitur, vandetõlk või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, keda käsitatakse maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana
• juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, kellele ei laiene Eesti Vabariigi töölepingu seadus
• Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsuse liikmed, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, riigikontrolör, õiguskantsler ja kohtunikud
• riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõikes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isik
• isik, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegne vanaduspension

Tööandja on TKindlS-i tähenduses isik, kes teeb kindlustatule töötuskindlustusmaksega maksustatavaid väljamakseid, sh: 

• residendist juriidiline isik
• riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus
• füüsilisest isikust tööandja
• Eestis püsivat tegevuskohta omav või Eestis tööandjana tegutsev mitteresident

MAKSE OBJEKT (TKindlS-i § 40)

Töötuskindlustusmakset makstakse:

• kindlustatule makstud palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras
• vanaduspensionieas isikule või isikule, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, makstud palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustuse määras
• Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistuja kaasasolevale abikaasale makstud abikaasatasult 

Töötuskindlustusmakset ei maksta: 

• sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt
• kindlustatule töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või hüvitiselt
• kindlustatule töö- või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või viiviselt
• kindlustatule tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, kellele ei laiene Eesti Vabariigi töölepingu seadus (s.o juhatuse või nõukogu liige, likvideerija, pankrotihaldur jms) võib samas juriidilises isikus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani kohustuste täitmist. Sellisel juhul maksustatakse palk ja muud tasud, mis makstakse sellele isikule töölepingu alusel, töötuskindlustusmaksega TKindlS § 40 lg 1 p1 alusel. See tähendab, et isikut käsitletakse kindlustatuna kui töölepingu alusel tasu saavat töötajat. 

MAKSE MÄÄR

Makse määr võib muutuda TKindlS §-s 41 kehtestatud piirides.

2002. a makse määrad on kehtestatud TKindlS § 52 lõikes. Iga järgmise aasta makse määrad kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 1. detsembriks.

2003. a maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.11.2002 määrusega nr 351 (RT I 2002, 95, 557).
2004. a maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21.11.2003 määrusega nr 287 (RTL, 26.11.2003, 74, 492).
2005. a maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.11.2004 määrusega nr 333 (RT I, 2004, 81, 545).
2006. a maksemäärad on kehtestatud Vabariigi valitsuse 24.11.2005 määrusega nr 285 (RT I, 2005, 64, 491).
2007. a maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 24.11.2006 määrusega nr 241 (RT I 2006, 52, 393).
2008. a maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.11.2007 määrusega nr 238 (RT I, 2007, 63, 401).
2009. a 1.jaanuarist kuni 31. maini kehtivad maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27.11.2008 määrusega nr 160 (RT I, 2008, 50, 278).
2009. a 1. juunist kuni 31. juulini kehtivad maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2009. a määrusega nr 71 (RTI, 07.05.2009, 24, 147).
2009. aasta 1. augustist kuni 31. detsembrini kehtivad maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2009. aasta määrusega nr 116 (RTI 2009, 38, 258).
2010. aastal on töötuskindlustusmakse määrad töötajale 2,8% ja tööandjale 1,4% (Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2009. aasta määrus nr 175 (RT I 2009, 55, 374)).
2011. aastal on töötuskindlustusmakse määrad töötajale 2,8% ja tööandjale 1,4% (Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2010. aasta määrus nr 157 (RT I, 10.11.2010, 4)).

MAKSE ARVESTAMINE, TASUMINE JA DEKLAREERIMINE (TKindlS § 42)

Makse kogumine toimub paralleelselt kinnipeetud tulumaksu ja isikustatud sotsiaalmaksu kogumisega. Makse deklareerimiseks on kehtestatud rahandusministri 8. jaanuari 2008. a määrusega nr 1 ühine deklaratsioon TSD.

Kindlustatu makse kinnipidamisel ja tööandja makse arvestamisel kasutatakse kassapõhist arvestusprintsiipi, mis kehtib ka tulumaksu kinnipidamisel ja sotsiaalmaksu arvestamisel. See tähendab, et makset arvestatakse ja peetakse kinni kalendrikuus tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest millise kuu eest tasu on arvestatud. 

TÖÖANDJA KOHUSTUSED (TKindlS § 42 lg 1)

Tööandja peab:
1) arvestama ja pidama kindlustatule makstud tasudelt kinni kindlustatule kehtestatud maksemääraga.
Kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Loe lisaks: "Tööandja ei pea töötuskindlustusmakset kinni pidama väljamaksetelt, mida ta teeb vanaduspensionieas isikutele ja isikutele, kellele on määratud ennetähtaegne pension "

Näide
15. detsembril 1947. a sündinud meessoost töötaja saab 63-aastaseks 15. detsembril 2010. Temalt ei peeta enam töötuskindlustusmakset kinni alates 1. jaanuarist 2011.
Kindlustatu makse osas peetakse personaalset arvestust, seetõttu deklareeritakse kinnipeetud makse iga kindlustatu kohta eraldi deklaratsiooni TSD lisa 1 veerus 8 ja lisa 2 veerus 14. Vanaduspensionieas isikute ja ennetähtaegsete pensionäride kohta näidatakse nendes veergudes 0.
Makse peetakse kinni lisa 1 veerus 9 näidatud summadelt ja lisa 2 veerus 15 näidatud summadelt väljamakse tegemisel. Makse peetakse maksustatavalt summalt kinni enne mahaarvamiste tegemist ja tulumaksu kinnipidamist.
Kinnipeetava tulumaksu arvestamisel arvatakse residendist füüsilisele isikule makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt ning töövõtu- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt maha kinnipeetud töötuskindlustusmakse. Kui makse peetakse kinni mitteresidendile makstud tasudelt, siis alates 2011. aasta 1. jaanuarist arvatskse kinnipeetud töötuskindlustusmakse tulumaksu kinnipidamisel maksustatavast tulust maha (ennem ei olnud mahaarvamine mitteresidendi puhul lubatud).
Vormi TSD lisadel 1 ja 2 kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kogusumma deklareeritakse TSD põhivormi real 4.
Iga kindlustatu kohta arvutatud ja tööandja poolt maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksete summad arvestatakse eurodes sendi täpsusega.

2) arvestama töötuskindlustusmakse tööandjale kehtestatud maksemääraga.
Tööandja makse arvutatakse antud kuus tehtud väljamaksete kogusummalt (lisa 1 veerg 9 kokku pluss lisa 2 veerg 14) ja deklareeritakse TSD põhivormi A osa real 5. Tööandja makset ei jaotata kindlustatute vahel, s.t ei peeta personaalset arvestust. Tööandja peab maksma töötuskindlustusmakset kindlustatutele ning vanaduspensionieas isikutele ja ennetähtaegsete pensionäridele makstud summadelt, s.t et lisa 1 veerus 9 ja lisa 2 veerus 15 näidatakse ka viimati nimetatud isikutele makstud summad.

3) kandma väljamaksetelt arvestatud tööandja makse ja kinnipeetud kindlustatu makse üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ning esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni TSD.

4) andma kindlustatu nõudmisel talle tõendi väljamaksetelt kinni peetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks või kindlustatuga töösuhte lõppemisel koos lõpparvega. Tõendi vorm TSM ja TSM1 on kehtestatud 2011. aastaks rahandusministri 29.11.2010.a. määrusega nr 60.

5) andma kindlustatu nõudmisel talle töösuhte lõpetamisel tõendi viimasel 3 töötatud kalendrikuul makstud tasude liikide, suuruste ja tasudelt kinni peetud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa. Tõendi vorm on kehtestatud sotsiaalministri 30.06.2009 määrusega nr 59 töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 2¹ alusel. Antud vormi esitab kindlustatu vajadusel Töötukassale töötuskindlustushüvitise taotlemisel ning seda ei kasutata füüsilise isiku tuludeklaratsiooni täitmisel.

Näited
a) Kindlustatu töötuskindlustusmakse arvestamine
Töötajale arvestati 2010. aasta detsembrikuu eest töötasu 10 000 krooni ehk 639,12 eurot. Töötasu makstakse välja 2011. aasta jaanuaris. Töötuskindlustusmakse peetakse kinni töötasu väljamaksmisel ehk jaanuaris. Töötaja esitas tööandjale avalduse tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu rakendamise kohta (2011. aastal 144 eurot kuus). Töötaja ei ole vanaduspensionieas ega ennetähtaegselt pensionär. Ei ole kohustuliku kogumispensioni kohustatud isik. 
Töötaja töötasu (bruto) 639,12 eurot
Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 2,8% (639,12 x 2,8%) 17,90 eurot
Kinnipeetud tulumaks (639,12 - 144 - 17,90 = 477,22 x  21%) =  100,22 eurot
Töötaja saab kätte (neto) (639,12 - 100,22 - 17,90)= 521 eurot + 1 kuu töötuskindlustusstaaюi

b) Tööandja makse arvestamine
Tööandja tegi jaanuarikuus töötuskindlustusmaksega maksustatavaid väljamakseid kokku 10 000 eurot. Sellelt summalt arvestab tööandja töötuskindlustusmakse tööandjale kehtestatud määras 1,4%.

Tööandja töötuskindlustusmakse 1,4% (10 000 x 1,4%) 140 eurot

Tööandja kannab jaanuarikuus kinnipeetud kindlustatu makse (2,8%) ja arvestatud tööandja makse (1,4%) Maksu- ja Tolliameti pangakontole üle 10. veebruariks ning esitab samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti maksu- ja tollikeskusele deklaratsiooni TSD jaanuarikuu eest.

Maksu- ja Tolliamet kannab tööandja ja kindlustatu maksetest laekuvad vahendid üle avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Töötukassa arvele ühe pangapäeva jooksul nende laekumisest Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Samuti annab Maksu- ja Tolliamet Töötukassale andmeid kindlustatu ja tööandja makstud töötuskindlustusmaksete kohta (TKindlS § 35). Töötukassa määrab ja maksab töötuskindlustushüvitisi alates 01.01.2003. a.

 SISSEMAKSETE JA VÄLJAMAKSETE MAKSUSTAMINE

• Tööandja töötuskindlustusmakse (eeltoodud näite puhul 140 eurot) on ettevõtlusega seotud kulu (avaliku sektori asutuse puhul osa asutuse ülalpidamiskuludest) ning ei kuulu maksustamisele tulu- ega sotsiaalmaksuga, kuna tegemist on seadusest tuleneva kohustusega.
   
• Kindlustatu töötuskindlustusmakse (eeltoodud näite puhul 17,90 eurot) on tema tasu osaks, millelt tööandja tasub sotsiaalmaksu. Samas vähendab töötaja makse tema tulumaksuga maksustatavat tulu (eeltoodud näite puhul lahutatakse enne brutosummast maksuvaba tulu ja töötuskindlustusmakse, alles siis maksustatakse tulem tulumaksuga: 639,12 - 144 - 17,90 = 477,22 x 21%
   
• Töötuskindlustuse seaduse alusel saadud hüvitised on töötu tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, seejuures rakendab isiku avalduse alusel väljamakse tegija (Töötukassa) hüvitiselt tulumaksu kinnipidamisel tulumaksuvaba miinimumi ning maksab sotsiaalmaksu maksumääraga 13%.
• MTA
  

  ---