Muudatused on tingitud järgnevate õigusaktide uuenemisest:

• ravikindlustuse seadus  (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13189244),
• töötervishoiu ja tööohutuse seadus  (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13188833),
• sotsiaalministri 26. septembri 2002.a määrus nr 114 “Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid” (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13190799) ja
• sotsiaalministri 19. septembri 2002.a määrus nr 109 “Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord” (http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13189367)

Muudatused haigushüvitise maksmisel:

• haigushüvitist makstakse  alates haigestumise või vigastuse 4.päevast (varasemalt maksti alates 2.päevast);
• haigestumise või vigastuse 4.päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja  keskmisest töötasust;
• alates haigestumise või vigastuse 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa (70% töötaja  eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust);
• raseda haigestumise või vigastuse puhul tööandja hüvitist maksma ei pea. Sellistel juhtudel maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast (70% töötaja  eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust);
• tööandja ei  pea hüvitist maksma: sünnituslehtede, lapsenduslehtede ja hoolduslehtede puhul ning haiguslehtede puhul nendel juhtudel, kus töövabastuse põhjusteks on kutsehaigus (2), tööõnnetus (5), tööõnnetus liikluses (6), tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine (7), vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel (8) ning kergemale tööle viimine (17). Sellistel puhkudel maksab haigushüvitist alates 2. päevast jätkuvalt haigekassa vastavalt enne 1. juulit 2009.a kehtinud korrale ja määrades.

Täpsemalt on loetletud liikide korral hüvitise määradest võimalik lugeda rup.ee kodulehelt: http://rup.ee/est/index.php?option=com_content&task=view&id=2246&Itemid=308

Peamised muudatused töövõimetuslehtede esitamisel:

Kui kindlustatul on mitu tööandjat, annab arst isikule nii mitu sama numbriga töövõimetuslehte, kui palju on kindlustatud isikul tööandjaid.

Tööandja jätab tema poolt väljamakstavate haiguslehtede originaalid alates 1.07.2009 endale ja esitab haigekassale nendest lehtedest koopiad, kuhu teeb nõuetekohased kanded.

Kõikide haiguslehtede (s.h  kuni 8 päeva kestvate, mille alusel tööandja on ise hüvitist maksnud) haigekassale esitamine on kohustuslik, sest järglehtede maksmisel lähtub haigekassal esmaste lehtede kannetest. Samuti on jätkuvalt vaja  pidada riikliku haigushüvitiste statistikat (s.h lehtede ja haiguspäevade kasutamine) ning teostada haigushüvitiste põhjendatuse järelvalvet.

Tööandja esitab töövõimetuslehe või selle koopia koos töövõimetuslehe saatekirja ja muude vajalike dokumentidega haigekassa piirkondlikule osakonnale seitsme kalendripäeva jooksul arvates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast järgmiselt:
• kindlustatud isiku hoolduslehe, sünnituslehe ja lapsendamislehe originaali,
• haiguslehe originaali, juhul kui haigusleht ei kuulu väljamaksmisele tööandja poolt,
• kõigi tööandja poolt väljamakstavate haiguslehtede koopiad

Tööandja haigushüvitise maksmist sätestab TTOS § 12²

Tööandja maksab haigushüvitist 4-8 kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Keskmine töötasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.09.a.määruse nr. 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 4 lõigete 2 ja 3 alusel ehk sarnaselt puhkusetasu arvutamisega. Haigushüvitis arvutatakse kalendripäevades seetõttu, et haigusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse tõttu kalendripäevade alusel ja haigushüvitist makstakse kalendripäevade eest. Erinevalt puhkusetasu arvutamisest, ei jäeta haigushüvitise arvutamisel arvestusest välja riigipühi ega rahvuspüha.

Näide haiguslehtede esitamisest ja hüvitise maksmisest alates 01.07.2009:

Tööandjale esitavad haiguslehed Martin, Kalle ja Kati:

1) Martini haiguslehe töövabastuse põhjus on „Haigestumine” ning töövabastuse periood  29.06.2009 – 03.07.2009.

Martini tööandja täidab ära töövõimetuslehe saatekirja ning esitab koos haiguslehega 7 päeva jooksul haigekassale. Kuna Martini haigusleht algab varem kui 1. juuli 2009, siis tema puhul haigushüvitise maksmisel uut korda ei rakendata.

2) Kalle haiguslehe töövabastuse põhjus on „Haigestumine” ning töövabastuse periood 01.07.2009 – 18.07.2009.

Kalle tööandja teeb haiguslehest koopia, täidab sellel tööandja osa ja lisab juurde töövõimetuslehe saatekirja ning edastab need haigekassale 7 päeva jooksul. Seejärel arvutab ja maksab tööandja hiljemalt palgapäevaks (kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale) välja Kalle haigushüvitise 04.07.2009 – 08.07.2009 perioodi eest. Selleks arvutab ta välja Kalle haigestumisele eelnenud 6 kuu töötasu andmetelt keskmise kalendripäevatasu suuruse vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise korrale (oletame, et see summa on 500 kr). Haigushüvitise summa saamiseks arvutab tööandja 500 kroonist 70% ning korrutab 5 päevaga (350 x 5 = 1750). Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 1750 = 367,5. Seega maksab tööandja Kallele haigushüvitist 1382,5 kr.
Lisaks maksab Kallele haigushüvitist haigekassa 09.07.2009 – 18.07.2009 perioodi eest. Selleks arvutab haigekassa kalendripäeva keskmise tulu Maksu- ja Tolliameti 2008. aastal Kalle eest  arvestatud sotsiaalmaksu andmete alusel. Maksu- ja Tolliameti andmetel arvestati Kalle eest 2008. aastal sotsiaalmaksu 39 600 krooni, seega oli Kalle tulu 2008. aastal 39 600/ 0,33 = 120 000 krooni. Kalendripäeva keskmise tulu saamiseks jagatakse tulu 365-ga (120  000 / 365 =328,77). Hüvitise summa saamiseks arvutatakse kalendripäeva keskmisest tulust 70% ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (10 x 328,77 x 0,7 = 2301,39 kr. Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 2301,39 = 483,29. Seega maksab haigekassa Kallele haigushüvitist 1818 kr (haigekassa ümardab hüvitised väljamaksmisel täiskroonideks).

3) Kati haiguslehe töövabastuse põhjus on „Haigestumine või vigastus raseduse ajal” ning töövabastuse periood 01.08.2009 – 10.08.2009.

Kuna  töövabastuse põhjus on  „Haigestumine või vigastus raseduse ajal”, siis tööandja ei maksa  haigushüvitist ja Katile maksab haigushüvitist haigekassa sarnaselt varem kehtinud korrale (alates haigestumise 2.päevast ning 70% kalendripäeva keskmisest tulust). Kati tööandja võib esitada soovi korral haigekassale haiguslehe originaali, kuid võib esitada ka haiguslehe koopia. Lisab juurde töövõimetuslehe saatekirja ning edastab dokumendid haigekassale 7 päeva jooksul.

Muudatused hooldushüvitise maksmisel

Alates 01.juulist algavate hoolduslehtede korral on Haigekassa poolt makstava hooldushüvitise määr alla 12 a lapse hooldamisel varasema 100% asemel 80% kalendripäeva keskmisest tulust.

Muudatused töövõimetuslehe vormil

Alates 01.07.2009 muutuvad ka osade andmeväljade sõnastused ja nimetused töövõimetuslehe vormil. Näiteks andmeväli „Tööinspektsiooni otsuse kuupäev teisele tööle üleviimise võimatuse korral” asendatakse andmeväljaga „Ajutiselt tööülesannete täitmisest keeldumine või teenistuskohustuste täitmisest vabastamine”, kuhu tööandja märgib kuupäeva, millest alates töötaja keeldus töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel ajutiselt tööülesannete täitmisest või avaliku teenistuse seaduse alusel vabastati teenistuja ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest.

Töövõimetuslehe uue vormiga on võimalik tutvuda haigekassa kodulehel:
Töövõimetuslehe vorm (Wordi formaadis, PDF-formaadis)

Täiendavaid küsimusi alates 01.07.2009 jõustuvate muudatuste kohta töövõimetushüvitiste maksmisel on võimalik haigekassale esitada meiliaadressil: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.