Selle üks põhimõtetest oli, et kogumise faasis teeb kogumispensioniga liitunud inimene sissemakseid suuruses 2% palgast ning riik lisab sinna summa, mis võrdub 4%-ga inimese palgast. Majanduskriis sundis paljusid riike, sealhulgas Eestit astuma rohkem või vähem radikaalseid samme ning kasutama pensionisüsteemi suunduvat raha muudel otstarvetel. Alates 2009. aasta juunist kuni 2010. aasta lõpuni ei teinud riik enamike inimeste pensionifondidesse sissemakseid üldse (erandiks olid makseid vabatahtlikult jätkanud inimesed, kelle pensioniiga oli lähedal).

Kuigi pensionisammaste külmutamine ei olnud pensionikogujatele meeldiv uudis, peab Eesti riigi auks siiski märkima, et koos külmutamisega nähti ette ka sambasse maksete jätkamise ajagraafik ning ajutisest peatamisest tulenenud vahe kompenseerimise mehhanism, vahendab minupension.ee. Näiteks Leedu vähendas kogumispensioni makset ilma, et oleks ette näinud selle hilisema taastamise variante. Hoopis halvasti käis ungarlaste käsi, kus inimestele anti valida kas teisest sambast loobumise või tulevasest riiklikust pensionist loobumise vahel. Sisuliselt oli tegemist teise samba natsionaliseerimisega.

Selles valguses on meeldiv näha, et Eesti taastab 2012. aastal kõikidel kogumispensioniga liitunutel tavapärase 2% + 4% maksete skeemi, mis jätkub sellisena ka aastal 2013. Edasi on aastatel 2014 kuni 2017 ette nähtud kompensatsioonimehhanismi käivitamine, suurendades mõnel juhul riigi poolseid makseid 6%-ni ja inimese enda makseid (vabatahtlikkuse alusel) 3%-ni. Hetkel kehtivate seaduste alusel jääb alates 2018. aastast pensionimakse