Märt-Martin Arengu
Septembris 2014 alustas oma ametiaega Audiitorkogu presidendina Märt-Martin Arengu, kellega võtsime ühendust, et saada tuttavaks ning uurida, mis parajasti Audiitorkogus ja audiitortegevuse valdkonnas on teoksil.
Millised on Sinu peamised prioriteedid Audiitorkogu presidendina?
Audiitorkogu kui audiitorbüroosid ja vandeaudiitoreid ühendava kutseorganisatsiooni eesmärgiks on tagada audiitortegevuse vastavus avalikule huvile ja ettevõtjate ootustele.
Audiitorkogusse kuulumine on kvaliteedimärk nii auditi teenuse tellijatele kui ka avalikkusele laiemalt. Tagame selle läbi liikmetele suunatud täiendusõppe, metodoloogilise toe, teavitus- ja selgitustegevuse ning otsese järelevalve osutatava audiitorteenuse kvaliteedi üle.
Audiitorbüroodel on võimekus tuginedes erialasele kogemusele ja teadmistele luua teenuse osutamisel lisandväärtust ning olla partneriks ettevõtete omanikele ja juhtidele tulevikku suunatud otsuste tegemisel. Samuti võimaldab audiitorteenus riigil teha järeldusi Eesti ettevõtete finantstervisest ning plaane ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Ning veel pean oluliseks erinevate kutse- ja erialaorganisatsioonide tihedamat koostööd arvestusala valdkondade arendamisel.
Olen Audiitorkogu presidendina lubanud hea seista nende sõnumite laiema avalikkuseni viimise ning seeläbi audiitortegevuse kuvandi rohkem tuntumaks tegemise eest.
Millised teemad on parajasti Audiitorkogus aktuaalsed?
Audiitorkogu on viimase aasta jooksul võtnud aktiivse rolli arvestus- ja audiitortegevuse valdkonda puudutava regulatsiooni kujundamisel ning osalenud ka avalikus diskussioonis, mille eesmärgiks on laiemalt ettevõtluskeskkonna arendamine. Sellel sügisel on Audiitorkogus aktuaalseteks teemadeks kahtlemata Rahandusministeeriumis väljatöötamisel olev „Valge Raamat“, mis on alusdokumendiks lähiaastate muudatusteks nii raamatupidamises kui audiitortegevuses. Samuti on praegu teisel lugemisel audiitortegevuse seaduse muudatused, kus seisame hea selle eest, et muuta seadust paindlikumaks ning vähendada sellega Audiitorkogu liikmetele pandud liigset halduskoormust.
Septembris-oktoobris valmistume praegu selleks, et audiitorbürood saaksid novembrikuu algusest kasutusele võtta äsja valminud töövõttude dokumenteerimise eritarkvara. Programmi eesmärgiks on muuta vandeaudiitorite tööd efektiivsemaks ja tõsta töö dokumenteerimise kvaliteeti. Tarkvara sisaldab küll auditi spetsiifilist funktsionaalsust, kuid seda on lihtne kasutusele võtta ükskõik millise töö dokumentide haldamiseks, sest see võimaldab siduda dokumendid ühtsesse süsteemi ning saada kiiresti ülevaade, milline on erinevate tööülesannete staatus.
Samuti tegeleme sel suvel läbi viidud auditituru uuringu tulemuste kokkuvõtmise ja analüüsiga, et anda sellest Audiitorkogu liikmetele ülevaade ning tutvustada uuringu tulemusi ka meedias.
Head lugejad, Märt-Martinile saate esitada nii audiitortegevust kui laiemalt arvestusala puudutavaid küsimusi ka Teie! Küsimused jätke allolevasse lahtrisse.
Täispika intervjuu koos vastustega teie küsimustele avaldame Raamatupidamisuudiste novembrikuu paberväljaandes.
NB! Enne küsimuse esitamist veenduge, et seda küsimust poleks esitanud juba keegi teine (vt küsimusi lehe allosas).
Esitatud küsimused:
- Mainisite uute e-lahenduste arendamist. Kas see tähendab, et paljud audiitorite toimingud/tegevused automatiseeritakse? Kas sellega seoses muutub ka audiitori roll? Kas audiitori kutse omandab seeläbi uue tähenduse?
- Kuidas valida audiitorit ettevõttel, kes ei ole kunagi tema teenuseid kasutanud?
- Kas teie hinnangul peaks audiitor võtma endale ka hariva funktsiooni, mh selgitama ettevõtte juhtkonnale (oletame, et raamatupidaja on piisavalt finantsalaselt haritud) elementaarseid ja mitte nii väga elementaarseid põhitõdesid?
- Mida arvate praegustest auditeerimise piirmääradest, on need on mõistlikud ja kui ei, siis millised oleksid mõistlikud?
- Kui audiitor tuvastab, et omanikust klient kandib ettevõttest raha välja ja kahjusaaja oleks maksmata maksude näol riik, siis mida peaks audiitor tegema teades, et asja avalikustamine audiitori aruandes toob kaasa maksuhalduri huvi kliendi tegemiste vastu?
- Kuidas hakkab lähiaastatel muutuma audiitorite liikmemaksu suurus?
- Kuidas hindate meie raamatupidajate taset, kas kohustuslik atesteerimine oleks teie hinnangul vajalik?
- Kuidas peate auditi/ülevaatuse piirmäärade tõstmist vajalikuks?
- Kui raske on audiitoriks saada? Mis selle jaoks tegema peab? Kas n-ö igaühel on võimalik selleks saada?
- Millega audiitor põhiliselt tegeleb? Kui tähtsaks võib nende tööd pidada nt riiklikul tasandil?
- Mida soovitaksite ettevõtjale, kes audiitori poole pöördub, erilselt tähele panna? Kas on ette tulnud mingeid põhivigu, mida valesti tehake?
- Kuidas teha vahet nii-öelda hea ja halva audiitori vahel?
- Mida tähendab see kui firma on saanud audiitorilt märkusega otsuse?
- Mis on see lisandväärtus, mida audiitor lisaks tavapärasele auditile kliendile pakkuda võib? Kas peate silmas konkreetselt mingeid teenuseid? Kui jah, siis milliseid?
- Kas raamatupidajal oleks ka mingit kasu selle tarkvaraprogrammi kasutuselevõtmisest?
- Millisena näete audiitorteenuse turgu 3-5 aasta pärast?
- Kas audiitori roll auditi läbiviimisel on ühtlasi ka kliendi nõustamine või täidab ta ainult kontrollifunktsiooni?
- Mis juhtub firmaga edasi kui audiitor auditi tulemusena avastab rikkumisi?
- Mida kujutab endast „Valge Raamat“ – kus sellega tutvuda oleks võimalik? Millised on olulisemad muudatused, mida see raamatupidajale kaasa toob?
- Milliseid järeldusi/muudatusi on riik senini läbiviidud auditite tulemusena teinud?
- Riigikontrolli kodulehel on kõigile lugemiseks põhjalikud aruanded auditi tulemuste kohta. Audiitorite aruanded majandusaasta aruande juures on suhteliselt mittemidagiütlevad ja nendest on raske firma kohta mingit järeldust teha. Miks need aruanded oma põhjalikkuselt erinevad?
- Mida tähendab audiitori aruandes väljend „olulises osas“? Kas on võimalik, et olulisi vigu on tehtud ka mitteolulises osas?
