Kiire majanduskasv on kaasa toonud tööjõunõudluse märgatava suurenemise ning oluliselt on tõusnud ka inimeste aktiivsus tööturul ehk inimesed on saanud tööle või asunud seda taas otsima. Majanduskasvust aeglasem hõive kasv viitab tööviljakuse jätkuvale suurenemisele.

Teise kvartali areng tööturul oli positiivsem rahandusministeeriumi kevadprognoosist. Ka edaspidi on oodata tööjõu nõudluse ning hõive kasvu jätkumist, kuid mõnevõrra aeglasemas tempos. Samuti jätkab tööpuudus stabiilset vähenemist, mida näitavad ka töötukassa kuised registreeritud töötuse numbrid.

Teises kvartalis kasvas märkimisväärselt inimeste aktiivsus tööturul. Paljud siiani mitteaktiivsed olnud inimesed suundusid tööturule. Mitteaktiivsus vähenes peamiselt pensioniealiste, teiste pereliikmete eest hoolitsemise ning õpingute arvelt. Mitteaktiivsete inimeste hulk tööturul vähenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 13 100 inimese võrra.

Eelmise aasta teises kvartalis algas tööpuuduse langustrend ning selle aasta teiseks kvartaliks oli töötute arv vähenenud 92 100  inimeseni ehk 13,3 protsendini tööjõust. Töötute arv on nüüdseks alanenud 2009. aasta teise kvartali tasemele. Kuigi tööpuudus on kõrgtasemest alates märkimisväärselt vähenenud, suurenes teises kvartalis väga pikaajaliste ehk rohkem kui kaks aastat tööd otsinute arv. Väga pikaajalisi töötuid oli teises kvartalis 28 700  ehk 31 protsenti kogu töötute arvust.

Tööga oli selle aasta teises kvartalis hõivatud 602 600 tuhat inimesest. Hõivatute arv suurenes esimese kvartaliga võrreldes 11 300  inimese võrra ehk 1,9 protsenti ning aastatagusega võrreldes 43 800  inimese võrra ehk 7,8 protsenti. Hõivatute arvu suurenemisele avaldavad lisaks majanduskasvule mõju sesoonsed tegurid ning hooajaliste tööde kasv teises kvartalis. Hõive kasvu panustasid kõige enam töötleva tööstuse, ehituse ja hulgi- ning jaekaubanduse tegevusalad. Märgatavalt kasvas hõive lisaks veonduse ja laonduse tegevusalal.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium