Kaidi Kallaste, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant ja maksunduse lektor
Kutsealase reguleerituse aste riigiti erineb. On riike, kus kõik erialad on kontrollitud ja riiklikult tunnustatud kvalifikatsioonita töötada ei tohi. Leidub ka riike, kus palju on jäetud tööandja otsustada ning riik reguleerib üksnes kutsealasid, mida peab väga oluliseks või potentsiaalselt ohtlikuks. Tööturu üldine regulatsioon on kulukas – asi ei ole ainult reeglite kehtestamises, vaid ka nende täitmise kontrollis. Selle artikli eesmärk on anda ülevaade kutsealasest litsentseerimisest ning raamatupidaja kutsekvalifikatsiooni eksamite ajaloost ja arengust Ameerika Ühendriikides.
Ameerika Ühendriikides hõlmab raamatupidamise eriala kahte peamist sektorit, reguleeritud ja reguleerimata sektorit. Reguleeritud sektorisse kuuluvad sertifitseeritud raamatupidajad (Certified Public Accountant, edaspidi CPA), reguleerimata sektorisse kõik teised raamatupidajad. Inimesed, kes soovivad siseneda reguleeritud sektorisse, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud osariigis, kus nad tahavad töötada. Reguleerimata sektoris töötamiseks peab vastama ainult oma tööandja sätestatud nõuetele.
1970-ndate lõpust alates on propageeritud kvalifitseerimisnõuete ühtlustamist kõigis osariikides. Üks olulisem nõue on minimaalne haridustase, st vähemalt 120 semestritundi bakalaureuseõpet ja kraadi ning lisaks veel 30 semestritundi – siit ka see 150 tunni reegel.
Ameerikas on uuritud 150 tunni nõude mõju nii töötavatele kui ka potentsiaalsetele raamatupidamisametisse sisenejatele. On tõdetud, et 150 tunni nõudest on saanud raamatupidamise kutsealale sisenemisbarjäär ja CPA eksamile taotlejate arv on kahanenud. Samas on kinnitust leidnud ka see, et reguleeritud sektoris on sissetulekud tavaliselt kõrgemad kui mittereguleeritud sektoris.
Artikli täisversioon lugege ajakirjas RaamatupidamisUudised № 4.