Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2018. aasta märtsis 32 miljoni euroga miinuses. Kaupade ja teenuste konto ülejääk aastaga vähenes ja oli vaid 8 miljonit eurot. Kaubaeksport kahanes 7% ja -import 1%, mistõttu suurenes kaupade konto puudujääk 2017. aasta märtsiga võrreldes 57 miljoni euro võrra, 144 miljoni euroni. Välismajanduse käivet mõjutas muu hulgas asjaolu, et selle aasta märtsis oli tööpäevade arv aastatagusest ajast kahe võrra väiksem. Teenuste eksport kasvas 8% ja import 1%.Teenuste konto ülejääk suurenes aastaga 34 miljoni euro võrra ja ulatus 152 miljoni euroni. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes aastaga 5 miljoni euro võrra ja oli 41 miljonit eurot.
Jooksev- ja kapitalikonto kokku olid 5 miljoni euro suuruses puudujäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes üle pika aja netolaenuvõtja ehk riigi majandussektorid kaasasid välismaalt rohkem finantsvarasid, kui sinna paigutasid.
1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi.
