Et olla kindel, kes äripartneriga tehtavast tehingust tegelikult kasu saab, tulekski uurida kõigi nende ettevõtete tausta. Tutvustuskampaania ajal (kuni 20.10) on kõigile e-krediidiinfo külastajatele antud vaba ligipääs ettevõtete tegelike kasusaajate infole.
Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes oma mõju ära kasutades kontrollib tehingut, toimingut või teist isikut ja kelle huvides tehing või toiming tehakse.
Meediajuhtumid on teinud ettevõtjad ettevaatlikuks. Tõepoolest, ettevõtte omanike rägastik võidakse luua vaid segaduse tekitamiseks, et varjata, missuguse (kahtlase) äriga või isikutega on ettevõtmine seotud.
Siiski võib esmapilgul keerulisel omanikeskeemil olla mitmeid igati mõistetavaid põhjusi. 4 levinud näidet ettevõtluskonsultant Andro Kullerkuppult Vertex Consultingust.
1. Loomulik areng
Äride eraldamise põhjuseks võib olla selgema kuvandi pakkumine klientidele, paremini juhitavad protsessid ja isegi sisemine karjäärivõimaluse pakkumine keskastmejuhtidele. „Nagu öeldakse: “plaan A ei tööta kunagi”. Seega on ajapikku esialgsest äriplaanist välja kasvanud uued ärivaldkonnad, mis on ka juriidilise kehana hiljem eraldatud.“
2. SPV (special purpose vehicle)
Ettevõtete pooldumisi ja tütarde asutamist esineb sageli ka välisfinantseerimise taotlemiseks. “Asutatakse eraldi juriidiline keha, mis võtab finantskohustuse ja kelle ainukeseks kliendiks on emafirma. SPV aitab reguleerida seotud firmade kohustuste taset ja omakapitali,“ selgitab Kullerkupp.
3. Riskijuhtimine
Vahel asutatakse seotud ettevõtteid riskijuhtimise aspektist ressursi hajutamiseks riskantsete projektide elluviimisel. Kui projekt ebaõnnestub, siis puudutab see ainult kindlat ettevõtet.
4. Vara haldamine
Erinevate valdusfirmade loomise põhjuseks võib olla ka vara hoidmine ja haldamine.
Advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaadi Tarmo Friedenthali sõnul on valdusettevõtete eesmärgiks tavapäraselt kontserni kuuluvates äriühingutes osaluse hoidmine ning kontserni strateegilise juhtimise koondamine ühe katuse alla. “Põhjuseks võib olla näiteks kontserni tegutsemine erinevates sektorites või riikides, samuti vajadus hajutada tegevusriske. Iseenesest ei ole Eestis ega rahvusvaheliselt valdusettevõtete kasutamises midagi ebatavalist, vaid tegusate kontsernide puhul on tegemist tavapärase praktikaga. Tähelepanelik tuleks olla sellise struktuuri suhtes, milles ema- ja tütarettevõtjate jadal tegelikku majanduslikku mõtet ei ole, eriti kui viimase Eestis registreeritud äriühingu osanik või aktsionär on nn „off-shore“ piirkonnas registreeritud ühing või sellise välisriigi kodanik, millega Eestil tihedam õigusalane koostöö puudub. Viimastel juhtudel võivad tegelikud kasusaajad tõepoolest varjatuks jäädagi,“ kommenteerib Tarmo Friedenthal.
Krediidiinfo,
Krediidiinfo profiblogi
