Rahandusministeeriumi andmetel laekus aprilli lõpuks riigieelarvesse tulusid 2,25 miljardit eurot ehk 30,1 protsenti aastaks plaanitust. Kulusid tehti 2,44 miljardit eurot ehk 31,4 protsenti kavandatust.
2013. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega plaanitud tulusid 7,48 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 7,78 miljardit eurot.
Tulusid laekus eelarvesse aprilli lõpuks koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega 2,25 miljardit eurot. Maksutulu laekus 1,9 miljardit eurot ja mittemaksulist tulu 366 miljonit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 31,4 protsenti ning mittemaksulised tulud 25,6 protsenti aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist. Suurimate tululiikidena on nelja kuuga laekunud sotsiaalmaksu 668 miljonit eurot ehk 32,3 protsenti planeeritust, käibemaksu 503 miljonit eurot ehk 32,5 protsenti kavandatust.
Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga laekus tulusid eelarvesse 58,3 miljonit eurot ehk 2,5 protsenti vähem, mis on seotud peamiselt toetuste (sh välistoetused) 216,7 miljoni euro võrra väiksema laekumisega võrreldes eelmise aastaga. Välistoetuste laekumise vähenemine on ajutine ja tuleneb nii Euroopa Komisjoni maksete nihkumisest järgmistesse kuudesse, kui ka 2012. aasta kõrgest võrdlusbaasist.
Eelmise aasta algusega võrreldes on maksutulusid laekunud 129,5 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti rohkem, sealhulgas käibemaksu 41 miljonit eurot, juriidilise isiku tulumaksu 34,5 miljonit eurot ja sotsiaalmaksu 38,9 miljonit eurot enam. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes laekus kütuseaktsiisi seoses tarbimiskoguste pideva langusega 7,5 miljonit eurot vähem. Mittemaksulistest tuludest on lisaks toetustele veidi vähenenud ka varade müügist saadavad tulud ning intressitulud. Seevastu CO2 kvootide müügist saadavad tulud on suurenenud 20,7 miljonit eurot ning muud tulud (sh ülemäärase laovaru trahvi tagastus Euroopa Komisjonilt) 9,9 miljonit eurot.
Kuludeks kasutati aasta esimese nelja kuuga kokku 2,44 miljardit eurot ehk 31,4 protsenti eelarves ettenähtust. Eelmise aasta kulud olid sama ajaga 2,36 miljardit eurot. Suurimate kuludena maksti aprilli lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 916 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Sotsiaaltoetused on suurenenud eelkõige pensionikulude ja paremast sotsiaalmaksu laekumisest tulenevate ravikindlustuskulude tõusu tõttu.
Investeeringuteks suunati aprilli lõpuks 154 miljonit eurot ehk 23 protsenti aastaks plaanitud eelarvest ja 18 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Tagasihoidlik eelarve täitmine on põhjendatav aasta algusele iseloomuliku madalama investeerimisaktiivsusega. Investeeringute mahu vähenemine võrreldes eelmise aastaga tuleneb aga peamiselt saastekvoodi müügitulude eeldatavalt tagasihoidlikumast kasutamisest.
Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks maksti nelja kuuga välja 358 miljonit eurot ehk 30,5 protsenti eelarves ettenähtust. Sealjuures kulus tööjõukuludeks 195 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 163 miljonit eurot. Selle aasta võrreldavad kulud on 2012. aasta sama perioodi kuludest 33 miljoni euro võrra suuremad. Tööjõukulude suurenemise oluliseks põhjuseks on kõrgemad palgakulud ning majandamiskulusid on eelkõige kasvatanud suuremad kaitsekulud.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti aprilli lõpuks välja 228 miljonit eurot ehk 23,9 protsenti kogu aasta eelarvest. Seda on 16,9 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi sama ajaga. Tulenevalt väiksemast selle aasta välistoetuste eelarvest on madalamad väljamaksed ootuspärased. Kogu 2007-2013 perioodi 3,2 miljardi euro suurusest struktuuritoetuste mahust oli aprilli lõpuks projekte heaks kiidetud 94 protsenti ja väljamakseid tehtud 64 protsenti. Koos põllumajandustoetustega on kogu perioodi 4,2 miljardi euro suurusest mahust välja makstud aga 65 protsenti.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas aprilli lõpus 1,18 miljardi euro väärtuses ehk 270 miljonit eurot vähem kui eelmise aasta lõpus. Kahanemine on aasta algusele iseloomulik ja seotud näiteks tulumaksutagastustega. Samuti tehti aprillis 30 miljoni euro suurune sissemakse ESMi.
Valitsussektori eelarvepositsioon oli märtsi lõpus 176 miljoni euroga puudujäägis (1 protsent prognoositavast SKPst). Aasta alguse suurem puudujääk on tavapärane – võrdluseks oli eelmise aasta märtsi lõpus valitsussektori puudujääk samuti 1 protsent SKPst ehk 174 miljonit eurot. Hiljemalt aasta teisest poolest hakkab puudujääk tõenäoliselt vähenema ning kahaneb kevadise majandusprognoosi järgi aasta lõpuks pea 95 miljoni euroni ehk 0,5 protsendini SKPst.
