"Eesti ei ole seni tõepoolest toetanud euroala jaoks eraldi eelarvet. Eesti on valmis suurendama oma panust Euroopa Liidu (EL) mitmeaastasesse eelarveraamistikku (MFF), selleks et vähendada Euroopa Komisjoni pakutud võimalikke kärpeid ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika rahastamises," ütles Märten Ross BNS-ile.
"Põhimõtteliselt on Eesti valmis kaaluma ka täiendavat stabiliseerimise võimekust eelkõige Euroopa Liidu eelarveinstrumentide kaudu. See võimaldaks edaspidi paremini toime tulla võimalike erakorraliste asümmeetriliste šokkidega nagu näiteks Brexiti mõju Iirimaale," märkis Ross, kuid lisas, et "sellise lisapuhvri puhul on aga oluline jälgida, et see ei tooks kaasa püsimakseid ja seda ei kasutataks ära liigsete riskide võtmiseks ehk moraaliriski minimaliseerimine."
"Eurotsooni eelarve vajalikkust tuleks käsitleda üldises Euroopa eelarvepoliitika kontekstis. Ühe raamistiku annab sellele riikide endi eelarvepoliitika juhtimiseks kokku lepitud stabiilsus- ja kasvupakt. Teiselt poolt raamistab seda MFF-i protsess ja juba alanud läbirääkimised. Euroopa eelarvevõimekus on mõeldud esmalt ühiste avalike teenuste korraldamiseks, kuid teiselt poolt võib avaldada mõju ka makromajandusliku stabiliseerimise vaatenurgas," sõnas asekantsler.
"Majanduspoliitika juhtimise seisukohast jääb riikide endi eelarvepoliitika mõju siiski peamiseks ning euroala ühine eelarvevõimekus ei saa asendada riikide endi distsiplineeritud eelarvejuhtimist," ütles Märten Ross.
Holland asus reedel juhtima mitmete riikide kulissidetagust võitlust Prantsusmaa ja Saksamaa plaani vastu luua eurotsooni eelarve, ütlesid Euroopa Liidu allikad. Allikate teatel koostab Hollandi valitsus vastuväiteid tosinkonna riigi nimel, kes suhtuvad Prantsuse-Saksa plaani umbusuga.
Hollandi rahandusminister Wopke Hoekstra nõuab e-kirjas eurogrupi juhile Mario Centenole, et eelarve küsimuses konsensuse puudumisest tuleb järgmisel nädalal EL-i tippkohtumisel liidritele selgelt teada anda.
Hollandi ministri läkituse taga on allika sõnul ka Belgia, Luksemburg, Austria, Rootsi, Taani, Soome, Läti, Leedu, Eesti, Iirimaa ja Malta.
Ühe teise allika sõnul on läkituses üles loetud rida euroala eelarves nähtavaid ohte, nagu "kõlbeline risk" ja küsimus EL-i neutraalsusest maksuasjades.
Prantsusmaa ja Saksamaa leppisid teisipäeval kokku eurotsooni ühiseelarve loomises, teatas Saksa kantsler Angela Merkel. Eelarve oleks "tõeline eelarve aastatulude ja -kuludega", lisas Prantsuse president Emmanuel Macron pärast kõnelusi Merkeliga.
Pariis ja Berliin loodavad euroala ühist eelarvet 2021. aastaks, ütles Macron. President ei täpsustanud eelarve suurust. Seda hakatakse arutama teiste bloki liikmesriikidega, lisas ta.
Merkeli sõnul tuleb teiste liikmesriikidega arutada ka eelarve rahastamist. Kantsleri hinnangul saaks seda muu hulgas teha näiteks läbi regulaarsete sissemaksete või finantstehingute maksustamise kaudu.
Macron tahtis algselt mitmesaja miljardi suurust eelarvet , kuid Merkel pakkus hiljutises intervjuus välja väiksema arvu. Eelarve kogumaht peaks olema "miljardites kahekohalise arvu väiksemas otsas", ütles kantsler.
Merkel ütles, et valisid eelarve loomise eeskujuks Euroopa stabiilsusmehhanismi ehk ESM-i. See loodi 2012. aastal, et anda eurotsooni 19 liikmesriigile kriisi korral ligipääs finantsabile.
Kantsleri sõnul saaks Euroopa reageerida kiiremini ja paremini, et viivitamatult "vastata asümmeetrilistele šokkidele" enne, kui riik on juba finantskriisis.
