Uus euroliidu direktiiviga seotud seadus võeti vastu vaikselt ning Eesti E-kaubanduse Liidu juhi Signe Kõivu sõnul sellesse huvigruppe ei kaasatud. "See seadus on paljude jaoks väga segane," rääkis Kõiv.
Veebi-hosting'ut pakkuva Zone Media OÜ tegevjuhi Riho Kure sõnul on ettevõttel eraisikutest kliente erinevates EL-i riikides, mistõttu ettevõte pidi oma arveldussüsteemi olulisi muudatusi tegema.
Kure sõnul põhjendatakse uut seadust sellega, et mingid firmad ei saaks enam Luksemburgis või mõnes teises soodsas maksukeskkonnas eelisseisundis tegutseda. "See mõte on iseenesest õige, kuid sellepärast peavad nüüd üle Euroopa sajad tuhanded väikesed firmad tegema hulga lisatööd. Aruandlus suureneb jällegi. Just nagu lahendatakse ühte probleemi, kuid tuuakse samas paljudele teistele väikestele lisatööd," rääkis Kurg.
Maksuameti avalike suhete juhi Rainer Lauritsa sõnul muutub selle seadusega sisuliselt teises liikmesriigis asuvatele mittekäibemaksukohustuslastele osutatud teenuste maksustamine. "Näiteks juhul, kui kliendiks on Soome eraisik, tuleb teenus maksustada Soome käibemaksuga ning arvestada Soome nõudeid arvetele," seletas Laurits.
Seaduse eesmärk on Lauritsa sõnul see, et käibemaks tasutaks sellele EL-i riigile, kus asub teenuse tarbija. Selles riigis peaks eelduslikult käibemaksu laekumine suurenema.
Seadus puudutab ka sideteenust ja kõnekaarte pakkuvaid ettevõtteid. Digilehed kuuluvad samuti selle seaduse alla. Maksuekspert Lasse Lehis ütles, et seadusemuudatus puudutab ka meediaväljaannete tasulisi lugusid.
"Kui mõni välismaal elav eestlane tahab maksta ainult internetiväljaande lugemise eest (see tähendab, et ei telli paberlehte), siis varem maksustati see lihtsalt 20-protsendilise käibemaksuga ja isiku asukohta ei pidanud tuvastama, nüüd aga tuleb tuvastada, kus riigis inimene elab, ja vastava riigi käibemaksuga maksustada," rääkis Lehis.
Seadusega loodetakse Eestile käibemaksuraha saada ka hiidfirmadelt nagu Amazon, Apple, Facebook ja Google.
