Nõukogu hinnangul on Venemaa rünnak Ukrainas Euroopas pöördepunkt. Nõukogu kinnitas, et tagab sujuva likviidsuskeskkonna, rakendab Euroopa Liidu ning valitsuste otsustatud sanktsioone ning teeb kõik vajaliku, et viia täide ECB mandaat pürgida hinnastabiilsuse poole ja kaitsta finantsstabiilsust.
Keskpank jättis istungil püsivõimaluse intressimääraks -0,50 protsenti, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraks 0,00 protsenti ja laenamise püsivõimaluse intressimääraks 0,25 protsenti.
Intressimäärasid muudetakse pärast järk-järguliselt APP programmi varaostude lõppu. Intressimäärade trajektoori määrab jätkuvalt nõukogu ja selle strateegiline eesmärk stabiliseerida inflatsioon keskpikas vaates 2 protsendi tasemel.
Keskpank eeldab, et sümmeetrilise 2-protsendise inflatsioonieesmärgi toetamiseks jäävad intressimäärad senisele tasemele seni, kui inflatsioonimäär on jõudnud aegsasti enne ettevaateperioodi lõppu püsivalt kahe protsendini ja jääb sellele tasemele ettevaateperioodi ülejäänud aja jooksul. Samuti kuni keskpank leiab, et baasinflatsioon on piisavalt tugevnenud, et inflatsioon keskpikas plaanis 2 protsendi juures püsiks.
Lähtudes ajakohastatud hinnangust ja võttes arvesse ebakindlat keskkonda, redigeeris nõukogu varaostuprogrammi APP tulevate kuude graafikut. Aprillis tehakse kuiseid varaoste 40 miljardi euro ulatuses, mais 30 miljardi euro ulatuses ja juunis 20 miljardi euro ulatuses.
Kolmanda kvartali varaostude maht sõltub andmetest ja peegeldab arenevaid prognoose. Kui kogutavad andmed kinnitavad ootust, et keskpikas vaates ei halvene inflatsiooniväljavaade ka pärast varaostude lõppu, lõpetab nõukogu kolmandas kvartalis APP varaostud. Kui inflatsiooni prognoos keskpikas vaates muutub ja finantskeskkond areneb vastuolus kaheprotsendise inflatsiooni eesmärgiga, on nõukogu valmis kohandama nii varaostude graafiku mahtu kui kestust.
ECB nõukogu kavatseb ka jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast baasintressimäärade tõstmist, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.
Erakorralise programmi PEPP alusel jätkatakse varaoste 2022. aasta esimeses kvartalis väiksemal määral kui eelmises kvartalis. Programmi raames tehtavad varaostud lõpetatakse märtsi lõpus.
ECB nõukogu kavatseb reinvesteerida erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.
Nõukogu sõnul on pandeemia näidanud, et pingelistes oludes varaostude kavandamise ja tegemise paindlikkus on aidanud toime tulla puudujääkidega rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimisel ja tõhustanud rahapoliitiliste eesmärkide saavutamist.
Paindlikkus jääb nõukogu kinnitusel osaks ECB poliitikast, mil iganes tõrked rahanduspoliitika elluviimises ohustavad hinnastabiilsust.
Täpsemalt, pandeemiast johtuva turu killustumise puhul on PEPP-i reinvesteeringuid võimalik igal ajal paindlikult kohandada nii ajaliselt, varaklasside kui jurisdiktsioonide mõõtmes. Sealhulgas on võimalik soetada täiendavaid Kreeka riigivõlakirju, et vältida ECB rahanduspoliitika toime takistusi Kreeka majanduses ajal, mil see taastub veel pandeemia tagajärgedest.
PEPP-i varaoste on võimalik ka vajadusel taasalustada vastumõjuna pandeemiast tulenevatele negatiivsetele šokkidele.
ECB nõukogu jätkab ka pankade rahastusvõimaluste jälimist ja tagab, et pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide programmi TLTRO-III tegevuste lõppemine ei takista ECB rahanduspoliitika sujumist. Nõukogu hindab regulaarselt ka, kuidas sihitad laenuprogrammid ECB poliitika täideviimisesse panustavad.
TLTRO-III raames kehtivad eritingimused lõppevad nõukogu ootuste kohaselt selle aasta juunis. Nõukogu hindab ka oma kahetasemelist reservide tasu süsteemi tagamaks, et negatiivsed intressimäärad ei piira pankade vahendamise võimekust suure likviidsuse ülejäägi oludes.
Äärmiselt ebakindla keskkonna tõttu, mis on kujunenud pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, ja võimalike negatiivsete piiriüleste mõjude vaates euroala finantsturgudele, otsustas nõukogu pikendada tuleva aasta 15. jaanuarini COVID-19 kriisis loodud euroalavälistele keskpankadele suunatud eurosüsteemi tagasiostutehingute programmi EUREP.
Seega täiendab EUREP jätkuvalt tavapäraseid eurolikviidsust tagavaid kokkuleppeid euroalaväliste keskpankadega. Koos moodustavad need nõukogu sõnul laiapõhjalise kogumi meetmeid, et tagada võimaliku ECB rahanduspoliitikat takistava turu väärtalituse puhul väljaspool euroala vajalik eurolikviidsus. Euroalaväliste keskpankade taotlusi individuaalseteks eurolikviidsuse võimalusteks hindab nõukogu kaasusepõhiselt.
ECB rõhutas ühtlasi, et on valmis kohandama kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni stabiliseerumine kahe protsendi juures keskpikas plaanis.
