Rahandusminister Jürgen Ligi ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil ajakirjanikele, et kokkuhoiukava numbriline hinnang on erinev.
"Väga konkreetne kokkuhoiu kava on pool miljardit tegevukulusid, teiseks [meetmeks] on rahapuudusel umbes pool miljardit kulude ajatamine - kui ei laeku maksutulu loodetud tempos, siis lükatake kulusid periooditi edasi," rääkis Ligi ja lisas, et defitsiidi vähendamise meetmeid on veelgi.
Konkreetseid kohti, kust kulutusi piiratakse, minister ei avaldanud.
Peaminister Andrus Ansip ütles, et kokkuhoiukava mahu määratleminegi on praegu diskuteeritav. Tema sõnul pole selge, kas jutt käib 1,5 miljardist või poolest miljardist kroonist ning kuna valitsuskabinet pole kava veel arutanud, siis ei saa ka öelda, kas ta toetab seda.
Samas tunnistas Ansip, et kulude täiendav kokkuhoid poole miljardi krooni ulatuses on möödapääsmatu.
Tänavuse eelarve jooksva defitsiidi kohta ütles Ligi BNS-i küsimusele vastates, et defitsiit on tagantjärele ja aasta kokkuvõttes mõõdetav ning ühtegi numbrit ta ei avaldanud. Ta lisas, et kulude ja tulude võrdluse saab igal hetkel teha, kuid see, kui palju raha on kulutada, sõltub otsustest.
Ametliku prognoosi riigieelarve defitsiidi kohta avaldab rahandusministeerium 27. augustil.
Esimeses kvartalis kulutati eesmärgiks seatud kolmeprotsendisest puudujäägist ära pool, tunnistas Ligi. "Kulude kokkuhoid ja maksumuudatused hakkavad mõju avaldama teisest poolaastast," lisas ta.
Ansip ütles, et defitsiidi prognoosi järgi ollakse praegu piiri peal ning hinnanguid, kui palju tuleb veel kindlustunde saavutamiseks täiendavalt kokku hoida või vahendeid juurde leida, on erinevaid. "Me oleme väga piiripeal," lisas ta.
Ligi sõnul on eelarve puudujäägi juures riskiks mittemaksulised tulud. Tema sõnul on sotsiaalmaksu laekumine üks indikaator, mis kaudselt võib näidata ka teiste maksude tulevikku teisel poolaastal. "Igal juhul on riskid ja peame olema ettevaatlikud," märkis Ligi.
Ansip väitis samas, et Eesti on oma eelarvedefitsiidi väiksusega praegu tõenäoliselt viie esimese Euroopa Liidu riigi seas.
Eesti peab riigieelarve defitsiiti hoidma allpool kolme protsendi piiri, täitmaks euro kasutusele võtuks vajalikku kriteeriumit.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatas ennelõunal, et rahandusminister Jürgen Ligi esitab valitsuse kabinetinõupidamisel ettepaneku riigi käesoleva aasta kulusid vähendada 1,031 miljardit krooni.
Teate kohaselt seab Ligi esitatav eelnõu eelarve kokkuhoiu eesmärgil valitsemisalade täiendavad kulude piirangud kogusummas umbes 384 miljonit krooni, ennetamaks aasta lõpus võimalikke ohtusid riigieelarve piisava likviidsuse osas.
Eeelnõu tuleb arutelule valitsuskabineti neljapäevasel nõupidamisel, mis algab kell 16.
