Kuigi Euroopa majanduse taastumine jääb USA-le alla, on majanduskasv tugev ning töötuse määr jõudmas finantskriisieelsele tasemele. Selle tulemusel on keskpangad alustanud rahapoliitika normaliseerimist, milles on kõige kaugemale jõudnud USA Föderaalreserv. Üldjoontes on maailmamajandus praegu tugevam kui 2008. aastal, kuid riske on arvukalt. Populismi levik on olnud tõusuteel nii Euroopas kui ka USA-s ning mitmetel arenevatel turgudel on autokraatlik võim oma positsiooni majanduslikul ja poliitilisel maastikul tugevdanud. Seega mõjutab majanduse väljavaadet paljuski see, kui kiiresti ning millise ulatusega vilets majanduspoliitika, mille üheks näiteks on protektsionismi levik, võib majandust mõjutada. Meie hinnangul jätkab majandus lähiajal tugevat kasvu ning on vaatamata rahutule poliitilisele keskkonnale vastupidav. Tegelikkuses suurendab selline majanduspoliitika aga riske ning ohustab pikaajalist kasvu väljavaadet.

Skandinaavia ja Balti riikide majandused on alati olnud haavatavad globaalsete riskide suhtes: rahutused finantsturgudel, kaubanduspingete järgne nõrgenenud eksport ja süsteemsed riskid, nagu näiteks kliimamuutused. Lühiajaliselt on nende riikide kasvuväljavaade aga ikkagi hea. Fiskaalpoliitika ja majandus püsivad piisavalt headel alustel, et seista paremini vastu võimalikele majandusšokkidele.

Eesti majanduskasv aeglustub, kuid majandus on heas tasakaalus ja vastupidav

Swedbanki prognoosi järgi aeglustub Eesti majanduskasv 2018. aastal 3,5 protsendini ning jätkab aeglustumist ka järgneval kahel aastal, kasvades samas endiselt heal tasemel – 3,2 protsenti 2019. aastal ja 2,7 protsenti 2020. aastal. Majandus on heas tasakaalus ja vastupidav – meie prognoosi põhistsenaariumi järgi jääb jooksevkonto ülejääki ning riigi rahandus püsib tugev. Eesti kodumajapidamiste finantsseis on üle aegade parim – neil on õnnestunud koguda sääste, mistõttu peaksid nad paremini toime tulema ka raskematel aegadel.

Olukord tööturul on muutunud väga pingeliseks

Tänu kiirele majanduskasvule on suurenenud nõudlus tööjõu järele, mis on ühtlasi muutunud ka üheks peamiseks äritegevust takistavaks teguriks. Meie hinnangul jätkab töötuse määr lühiajaliselt langust, kuid jääb paariaastases perspektiivis püsima viie protsendi lähedale. Eesti praeguse immigratsioonipoliitika valguses jääb olukord tööturul endiselt väga pingeliseks. Samas tööjõu, eriti kvalifitseeritud tööjõu leidmine muutub järjest keerulisemaks, kuna konkureerime selles osas ka naaberriikidega. Tööjõupuudus hoiab palgakasvu kiirena. Meie prognoosi järgi kasvab keskmine brutopalk sel aastal 6,6% ning järgmisel aastal 6%. Sellises võidujooksus peitub aga negatiivne risk – liialt kõrgele tõusvad tööjõukulud halvendavad ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet välisturgudel ning piiravad nende toodangu ja kasumite kasvu.

Tarbimine on kiirest palgakasvust hoolimata mõõdukas

Vaatamata kiirele palgakasvule on jaekaubanduse ja eratarbimise mahukasvud aeglustunud. Tagasihoidlikul tarbimisel on mitu põhjust: hinnatõus, suurem säästmine ja konservatiivne maksuvaba tulu arvestus. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal netopalga reaalkasv meie hinnangul aeglustub oluliselt, mistõttu prognoosime ka lähiaastateks mõõdukat, ligikaudu kolmeprotsendilist eratarbimise kasvu.

Tarbijahindade kasv aeglustub

Sel aastal kasvavad tarbijahinnad energia kallinemise ja aktsiisimäärade tõusu tõttu sama kiiresti nagu möödunud aastal (3,4%). Järgneval kahel aastal hinnakasv aga aeglustub – 2019. aastal kolme ja 2020. aastal 2,5 protsendini. Järgmisel aastal on aktsiisimaksude kergitamise tõttu suurima kasvuga alkohoolsete jookide ja tubakatoodete hinnakasv. Lisaks kergitavad inflatsiooni toidu, transpordi ja eluaseme kallinemine.

Välisnõudlus järgmisel kahel aastal nõrgeneb

Vaatamata sellele, et Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordikasv on aeglustunud, kiirenes ekspordikasv selle aasta esimeses pooles. Kasv ei olnud aga laiapõhjaline. Meie hinnangul välisnõudlus järgmisel kahel aastal mõnevõrra nõrgeneb, mistõttu Eesti ekspordimahu kasv võib aeglustuda. Kuigi Eesti eksportijate hinnapõhine konkurentsivõime jätkuvalt halveneb, on kompenseerinud seda osaliselt kaupade suurenenud lisandväärtus, mistõttu saavad ettevõtted välisturgudel ka kõrgemat hinda küsida. Nii ongi Eesti kaupade ekspordi osakaal meie suuremate kaubanduspartnerite turgudel viimase 10 aasta jooksul tõusnud. Kodumaise lisandväärtuse kasvule koguekspordis on aidanud kaasa ka teenuste ekspordi osakaalu tõus. Üheks peamiseks riskiks ekspordi väljavaatele on ootamatu välisnõudluse halvenemine – näiteks võib Eesti kui avatud majandusega riik saada löögi protektsionismi levikust maailmas.

Ettevõtetesektor vajab tootlikkuse tõstmiseks rohkem investeeringuid

Investeeringute osakaal SKT-s on langenud vähemalt viimase paarikümne aasta madalaimale tasemele, mis on vähendanud ka Eesti potentsiaalset majanduskasvu. Kuna meie prognoosi järgi tööhõive kasv lähiaastatel peatub, jäävad majanduskasv ja konkurentsivõime järjest enam sõltuma tootlikkuse tõusust. Tootlikkuse tõstmiseks vajavad ettevõtted aga rohkem investeeringuid. Kuigi valitsussektori investeeringute kasv peaks sel ja järgmisel aastal aeglustuma, on nende möödunud aastane tõus kergitanud investeeringute taset ning selle sektori investeeringute osakaal SKT-s peaks tõusma. Rail Baltica ehitus annab 2020. aastal täiendava efekti investeeringute kasvule nii avalikus kui erasektoris.