"Hinnang on mõnevõrra paranenud, aga erineb endiselt oluliselt buumiaja tipust, kus rahuolevaid oli 67 protsenti," ütles Aivar Voog TNS Emorist.
Aastaga on majandusliku olukorraga rahulolevate inimeste arv kasvanud 6 protsendipunkti. Suurim rahuolu oli Rootsis ja Saksamaal, kus niimoodi vastanute arv oli vastavalt 85 ja 92 protsenti. Kõige kriitilisemad olid Portugali ja Horvaatia kodanikud, kellest 96 protsenti pidasid olukorda halvaks või väga halvaks.
52 protsenti Eesti kodanikest prognoosib, et lähima aasta jooksul riigi majandusolukord ei muutu, 30 protsenti usub paranemisse ja 15 protsenti kardab halvenemist. "Ootused on olnud alati väga ebakindlad, arvamuste võnkumine on olnud viimastel aastatel väga drastiline," tõi Voog välja.
54 protsenti vastanutest usub, et ka leibkonna majanduslik olukord ei parane, 35 protsenti ootab olukorra paranemist ning 10 protsenti kardab, et see halveneb.
Euroopa Liidu ühist rahapoliitikat toetas Eesti kodanikest 76 protsenti, EL-i keskmine samal ajal on 52 protsenti.
"Leibkonna majandusliku olukorra hindamine ei ole sealjuures nii otseses sõltuvuses majanduskriisiga," märkis Voog.
Suhtumine ühtsesse rahapoliitikasse oleneb suuresti sellest, kas riigis kasutatakse eurot või mitte, oluliselt vähem usutakse rahapoliitikasse seal, kus eurot kasutusel ei ole.
Eestis tegi Eurobaromeetri uuringu TNS Emor, mullu novembris küsitleti 1003 kodanikku, Euroopas kokku 30 000 inimest.
