Möödunud aastal suunati Soome, Rootsi, Norrasse ja Taani 39% Eesti ekspordist, sh 44% kaupade ekspordist. Ainuüksi Soome turg moodustab ligikaudu viiendiku meie ekspordist.
Soomesse ekspordib kaupu ligikaudu veerand Eesti kõikidest kaupu eksportivatest ettevõtetest
Möödunud aastal vedas Eestist kaupu Soome 1775 ettevõtet (ekspordi aastakäibega üle 130 000 euro) ehk ligikaudu veerand kõikidest kaupu eksportivatest ettevõtetest. Rootsi puhul olid vastavad numbrid 1133 ja 15%, Norra puhul 1074 ja 15% ning Taani vedas Eestist kaupu 536 ettevõtet ehk 7% kõikidest kaupu eksportivatest ettevõtetest. Ettevõtete arvu järgi on kõigi nelja riigi puhul viis suurimat eksporditavat kaubagruppi samad: need on masinad ja seadmed, puit-, plast- ja mustmetalltooted, mööbel ja elektriseadmed.
Soome suunatud kaupade eksport on kõige mitmekesisem
Mida paremini on eksport riikide ning kaupade ja teenuste lõikes hajutatud, seda väiksemad on riskid. Eesti kaupade eksport on kõige mitmekesisem Soome suunal. Möödunud aastal oli Soome ekspordis esimese viie suurima kauba osakaal (1210 kaubast) 21%, kusjuures kaupade osakaalud olid ühtlaselt jaotunud (näiteks suurima kauba – spetsiifiliste masinaosade – osakaal oli vaid 4,6% Soome suunatud kaupade ekspordist). Norra ja Rootsi puhul oli viie suurima kauba osakaal 46%, sealhulgas oli näiteks mobiilsideseadmete osakaal Rootsi suunatud ekspordis 31% ja Norrasse ekspordis kokkupandavate ehitiste osakaal 20%. Eksport Taani oli väga kontsentreeritud – viie suurema kauba osakaal moodustas 61% sellesse riiki suunatud kaupade koguekspordist, sealhulgas 30% kaupade ekspordist tuli küttepuidust.
Eksporditehingutes Põhjamaadega kasutatakse valdavalt eurot
SEK-i ja NOK-i vahetuskursil euro suhtes on Rootsi ja Norrasse suunatud ekspordil võrdlemisi tagasihoidlik mõju ja see on pigem seotud konkreetsete kaupadega. Möödunud aastal kasutati eksporditehingutes Rootsiga SEK-i vaid 7% (eurot aga 92%), Norrasse ekspordis kasutati NOK-i 11% ja eurodes toimus 87% tehingutest. Ekspordis nelja Põhjamaa riiki kasutati möödunud aastal eurot keskmiselt 95% tehingutest.
Hindade konvergents Põhjamaadega sunnib ettevõtteid tegelema veelgi rohkem tootearenduse ja tootlikkuse tõstmisega
Pikemat aega kestnud tootlikkusest kiirem tööjõukulude kasv on halvendanud Eesti ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet. Kuigi tööjõukulude ja tootlikkuse kasvu vahe on vähenenud, tähendab see vaid seda, et ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime langus on aeglustunud.
Eesti keskmine hinnatase on tasapisi liikunud Põhjamaade hinnatasemele lähemale, kuid vahe on jätkuvalt suur. Kõige enam on Eesti hinnad konvergeerunud Soome hinnatasemega – eelmisel aastal olid Eesti hinnad esialgsete arvestuste järgi 61% Soome hindadest. Kõige kaugemal on meie hinnad aga Norrast – meie hinnad olid möödunud aastal ainult umbes 50% Norra hindadest. Kaupade hinnad on keskmistest hindadest ligikaudu 11 protsendi võrra lähemal, teenuste hinnad aga umbes sama palju kaugemal vastava riigi keskmistest hindadest. Pikemas vaates on kaupade lisandväärtus suurenenud, mis kompenseerib vähemalt osaliselt hinnapõhise konkurentsivõime languse. Hindade konvergents tähendab seda, et Eesti kaupade ja teenuste madalamate hindade eelised vähenevad või on kohati juba kadunud. See omakorda sunnib ettevõtteid tegelema veelgi rohkem tootearenduse ja tootlikkuse tõstmisega.
Eesti on oma ekspordi turuosa Põhjamaades suurendanud
Vaatamata hinnapõhise konkurentsivõime langusele, on Eestist eksporditud kaupade turuosa kõikides Põhjamaa riikides viimase kümne aastaga suurenenud (Rootsi puhul siis, kui jätta ekspordist välja mobiilsideseadmed, mille mõju on väga suur). Ekspordituru hoidmise nimel on paljud ettevõtted pidanud leppima madalamate kasumitega.
Põhjamaad on jätkuvalt Eesti eksportijatele kõige olulisemad uued sihtturud
Sel aastal Swedbanki läbi viidud tööstusuuring näitab, et kolm kõige olulisemat uut sihtturgu on Rootsi, Soome ja Norra. Taani oli 6. kohal. Rootsit peavad kõige populaarsemaks uueks sihtturuks mööbli-, masina- ja metallitööstusettevõtted; Soomet toiduaine- ja mööblitööstusettevõtted ning Norrat trüki-, masina-, metalli- ja mööblitööstusettevõtted.
Selle aasta esimeses kvartalis ekspordikasv Põhjamaadesse küll aeglustus, kuid sealne nõudlus peaks veel lähiajal tugev olema
Kaupade ekspordi käibekasv Põhjamaadesse on kahel viimasel kvartalil aeglustunud. Kui Soome suunal oli kasv jätkuvalt tugev, siis Rootsisse on kaupade eksport ka mobiilsideseadmeid arvestamata juba kaks kvartalit järjest languses olnud. Samuti vähenes Eesti eksport esimeses kvartalis Norrasse.
Elamuehitus on tipust läbi ja ehitusinvesteeringute kasv on aeglustumas. Põhjamaade ehitustegevuse puhul tuleks aga arvestada seda, et Rootsi, Norra ja Taani rahvaarv on kiiresti kasvamas ning seetõttu püsib seal pikemas vaates nõudlus uute eluhoonete järele. Maailmamajanduse tugeva nõudluse tõttu jäävad nõrgemate ehitusinvesteeringute kõrval muud erasektori investeeringud lähiajal aga tugevaks. Soomes nõuavad mitmed suuremad tööstusprojektid rohkem erasektori investeeringuid ning ka Rootsis peaks nõudlus investeerimiskaupade ja tootmissisendite järgi lähiajal suur olema. Norras ergutab naftahindade tõus nafta- ja gaasitootmist ning vastavaid investeeringuid.
Majapidamiste eratarbimine on Põhjamaades olnud tugev nõudluse ja majanduskasvu allikas. Järgmisel aastal võivad Norras ja Rootsis tõusvad intressimäärad ja hinnatõus eratarbimise kasvu veidi aeglustada. Soomes toetab lähiajal tarbimist aga tugev kindlustunne, palga- ja tööhõive kasv. Samas, keskpikas vaates on riskiks see, et soomlased tarbivad oma säästude vähenemise arvelt. Ka Taanis toetab tarbimise kasvu reaalpalga ja tööhõive kasv, kuid majapidamiste säästud on suured, mis viitab tugevama tarbimise jätkumisele ka lähiajal.
