"Alkoholiaktsiisimäärade erinevusest tingitud igapäevaselt kasvav alkoholi sissevedu naaberriikidest, eelkõige Lätist, aga ka taxfree tsoonidest, nagu laevad, on kaasa toonud olukorra, kus juba sel aastal jõuab Eesti tagastuspunktidesse miljoneid pandipakendeid, mille eest ostmise hetkel ei ole tagatisraha makstud," ütles Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal BNS-ile.
Raal tõi välja, et see tekitab tagatisraha süsteemile korvamatu kahju, mis seab ühtlasi ohtu Eesti Pandipakendi kui Eesti kõrgeimate taaskasutusmääradega keskkonnakaitse süsteemi jätkusuutlikkuse.
Raali sõnul ulatub pakendiettevõtjatelt kogutud andmete ja teostatud analüüsi kohaselt Läti-suunalise piirikaubanduse maht juba sel aastal ainuüksi pandiga alkohoolsete toodete osas 25–30 miljoni ühikuni.
Ta lisas, et Skandinaavias toimib ainult riigipõhise ehk unikaalkoodi loogikal põhinev joogipakendite taaskasutamiseks mõeldud pandisüsteem. "Eesti turg on küllaltki väike ja seetõttu oleme püüdnud seni olla võimalikult paindlikud. Likvideerimaks aga piirikaubanduse negatiivset mõju pandisüsteemile, tuleb meil osaliselt ehk alkohoolsete jookide kategooriatega minna üle skandinaavialikule mudelile. Seega ei või alates järgmise aasta 1. jaanuarist EPP pandimärgiga alkohoolseid joogitooteid mujal riikides turustada,“ ütles Raal.
Alates 2005. aasta maist, mil käivitus praegune pandipakendi süsteem Eestis, on kokku kogutud ning taas- või korduskasutusse suunatud üle 2,95 miljardi pandipakendi, millest 80% moodustavad ühekordse kasutusega joogipakendid ja 20% korduskasutatav klaas. Pakendeid on kokku kogutud ja taaskasutusse suunatud üle 115 000 tonni.
Eesti Pandipakend on 2005. aastal joogitootjate, maaletoojate ning kaupmeeste poolt pakendiseaduse sunnil loodud tootjavastutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga koormatud pakendite kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist.
