Kinnisvarahindu mõjutab palgakasv
Kinnisvarahinna kasvu üheks peamiseks nõudluspoolseks teguriks võib pidada viimaste aastate kiiret palgakasvu. Alates 2011. aastast olnud palgad tõusnud keskmiselt 6–7% aastas. Samas on palgad kasvanud aeglasemalt kui hinnad ja võrrelduna palgakasvuga on korterihinnad tõusnud aastas 3–5% kiiremini. Üks peamisi erinevusi võrreldes möödunud kinnisvarabuumiga on kinnisvara suhteline taskukohasus – kui buumi kõrghetkel maksis ruutmeeter 1,7 brutokuupalka, siis 2016. aasta lõpu seisuga on see suhe üks ühele.
Palgakasv on toetanud uute ja kallimate eluasemete soetamist ja võimaldanud suurendada võlakohustusi. Seda kinnitab ka Kantar Emori tehtud Eesti leibkondade finantskäitumise uuring, mille järgi eluasemelaenu soovijate arv on küsitletute seas kasvanud kuue aastaga neli protsendipunkti ehk 9%-ni. Eluasemelaenude keskmine intressimäär on sel perioodil langenud 3,4%-lt 2,2%-ni, mis on vähendanud igakuiseid intressimakseid. Eluaseme ostu finantseeritakse keskmiselt ligi 63% ulatuses laenurahaga ja see suhe pole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Erinevalt buumiajast ei ole pankade eluasemelaenupoliitika kinnisvaraturu aktiivsuse kasvule kaasa aidanud. Pigem vastupidi – Kantar Emori küsitluse kohaselt sai veidi enam kui kolmandik laenusoovijaist 2016. aastal pangalt negatiivse vastuse ja 10% sai laenu soovitust vähem, mida on enam kui mõned aastad tagasi.
Kinnisvara hinnakasvu toetab linnastumine
Kinnisvara hinnakasvu toetab ka linnastumisprotsess. Seda iseloomustab kõige paremini Tallinna rahvastiku kasv, mis on 2008. aastast alates olnud positiivne ja ulatus 2016. aastal 2,3%-ni. Seejuures on Eesti rahvaarv pikka aega kahanenud ja kasvas alles 2016. aastal 0,2%. Seega on Tallinna rahvastiku kasvu põhjuseks eelkõige siseränne.
Linnadesse liikumise suurenemine on kokku sattunud 25–39-aastaste osakaalu suurenemisega rahvastikus, kes enamasti soetavad oma esimest kinnisvara. Lähiaastatel ootab aga ees noorte tööealiste inimeste puudus, sest 15–24-aastaste osakaal rahvastikus on märgatavalt vähenenud ja järgmistel aastatel suurt muutust näha ei ole. Selle tagajärjel võib siseränne Tallinna tulevikus pigem aeglustuda.
Siserände mõju peegeldub eelkõige Tallinna ja Tartu kinnisvarahindades, kus tehingute arv on 2015. ja 2016. aastal kasvanud keskmiselt 10% aastas. Enim on tehingute arv vähenenud aga Narvas, samal perioodil keskmiselt –4% ja ka sealsed hinnad on umbes samavõrra langenud. Eestis keskmiselt kasvas tehingute arv samal perioodil 6%.
Kinnisvarainvesteeringud on madalate intressimäärade tõttu populaarsed
Madalate intressimäärade puhul on loomulik, et inimesed otsivad raha paigutamiseks finantssäästudele alternatiive. Seetõttu eelistatakse soetada kinnisvara, mida peetakse kindlaks investeeringuks. See on hoogustanud üürikorterite segmendi kasvu, kuna uusi kortereid ostetakse väljaüürimiseks. 2015. ja 2016. aastal müüdi 18% korteritest juriidilistele isikutele, mida on rohkem kui varem, kuid siiski mitte tavapäratult palju. Siseränne võib olla põhjuseks varasemast suuremale nõudlusele Tallinna üürikorterite turul, mis peegeldub ka tõusnud üürihindades.
Ehitussektor reageerib viitajaga
Kiiret reageerimist kasvanud nõudlusele takistab pakkumispoolel üldjuhul ehitussektori reageerimise aeglus ehk inertsus. Osaliselt on see tingitud ka asjaajamisele ja menetlusele kuluvast ajast, kuid teiste riikidega võrreldes pole see ajakulu märkimisväärne. Kui mõnes riigis ei jõua pakkumine nõudlusele järele tööjõupuuduse või selle liigse kalliduse tõttu, siis Eesti puhul seda probleemi ei ole. Ehitussektori tööjõukulud kasvasid 2012. ja 2013. aastal kiiresti, kuid 2015. ja 2016. aastal on ehitustööjõuindeks kasvanud keskmiselt 2% aastas. Ehitussektori tööjõudu peetakse üldiselt suhteliselt mobiilseks ja töötajad lähevad vastavalt vajadusele lihtsalt näiteks rajatiste ehituselt hooneehitusele üle ja vastupidi. Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnatud ehitussektori tellimuste andmete põhjal on ettevaates võimalik pakkumist suurendada.
Kokkuvõttes võib järeldada, et korterite keskmise hinna kasvu peamised põhjused on kiire palgakasv ja siseränne mujalt Eestist eelkõige Tallinna. Peale ehitusturu inertsuse muid takistavaid tegureid pakkumispoolel näha ei ole. Linnastumist on soodustanud muutused rahvastiku vanuselises struktuuris, kus tööealiste inimeste arv on kasvanud. Rahvastik aga vananeb ja prognooside kohaselt jääb tööealist elanikkonda vähemaks. Seetõttu võib nõudlus elamukinnisvara järele suuremates linnades lähiaastatel väheneda ja hinnakasv aeglustuda. Palkade pikka aega kestnud tõus võib tekitada majapidamistes palgakasvu jätkumise ootusi. Samas on palgad kasvanud suuresti ettevõtete kasumite arvelt, aga kasumimarginaalide vähenemist ei saa pidada jätkusuutlikuks. Eesti Panga juuniprognoosi järgi aeglustub palgakasv järgneva kahe aasta jooksul ligikaudu 5%-ni aastas.
