"Möödunud sajandi viimasest kümnendist on suure võidukäigu teinud elektroonsed maksed, mille käive on üha suurenenud. Ent ka pangaautomaatide kaudu väljastatava sularaha maht on kasvanud. Viimase kolme aasta jooksul on keskmine pangaautomaadist väljavõetav summa kerkinud 70 eurolt 96 eurole. TNS Emori Eesti leibkondade maksekäitumise hiljutise uuringu kohaselt kasutab endiselt ainult sularaha 12 protsenti elanikest, ainult või enamasti pangakaarti kasutab 68 protsenti," kirjutab Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve Äripäevas.
"Sularaha fenomen seisneb selle anonüümsuses ja sõltumatuses. Kui arveldada sularahas, ei sõltuta ei pangakontori lahtiolekust, elektri või interneti olemasolust. Levinud on väärarusaam, et sularahaga arveldamine on midagi kahtlast. Sularaha kasutatakse tõesti rahapesuks, aga seda tehakse ka muude kanalite kaudu. Tegelikult kasutab sularaha petmiseks või rahapesuks vaid väga väike osa selle omanikest. Sularaha on igati korrektne ja aus maksevahend. Nii nagu ei ole iga autojuht liikluseeskirjade rikkuja, ei ole ka iga sularaha kasutaja rahapesija," sõnas Roosvee.
"Sularaha anonüümsust mõistetakse tihti kui soovi varjata, petta või maksudest kõrvale hiilida. Sularaha kasutamise soovi taga on sageli tegelikult hoopis vabaduse ja sõltumatuse arusaam. Inimesed tahavad säilitada privaatsust: nad ei soovi, et keegi kuskil teab, mida nad ostavad, kus liiguvad, kellega suhtlevad," rääkis ta.
Tulevikus sularaha roll kindlasti muutub, sest selle suurtes kogustes käsitlemine, transportimine ja säilitamine on kallis, kuid sularaha ei kao, ütles Roosvee "Alates euro kasutuselevõtust 2002. aastal on euroala keskpankadest ringlusesse lastud eurosularaha väärtus ja kogus pidevalt kasvanud. Euroopa Keskpanga andmetel on oktoobrikuu lõpu seisuga euroalal ringlusse lastud eurosularaha kokku enam kui 948 miljardi euro väärtuses, mida on 12 miljardit enam kui aasta alguses," lisas ta.
