Eesti sotsiaalkulutused on kriisi ajal märkimisväärselt kasvanud, kuid nende üldine tase jääb kõvasti alla maailma arenenud riikidele.
Võrreldes 2007. aastaga, mil Eesti sotsiaalkulutused moodustasid 12 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKP), olid need kulutused 2011. aastal 19 protsenti. Arenenud riike koondava OECD keskmine sotsiaalkulutuste tase 2011. aastal SKP-st oli 22 protsenti, selgub eile avaldatud Eesti inimarengu aruandest.
Kõige rohkem kulutas sotsiaalsfäärile Taani (30 protsenti) ja kõige vähem Lõuna-Korea (8 protsenti).
Euroopas on sotsiaalkulutused keskmiselt 20-25 protsenti, Aasia ja Ameerika riikide kasvavates majandustes vaid pool sellest.
Aruanne märgib, et statistiliselt ei ole majanduskriisi aegne sotsiaalkulutuste kasv tingitud ainult hinnatõusust, vaid ka SKP üldisest vähenemisest.
ÜRO inimarengu indeks arvestab riikide järjestamisel oodatavat keskmist eluiga, haridustaset ja sisemajanduse kogutoodangu (SKT) näitajat ühe elaniku kohta. ÜRO avaldab seda alates 1990. aastast koos inimarengu aruandega.
