Sisuliselt võiks see tähendada, et Eesti 5G võrkude rajamisel ei saaks kasutada näiteks Huawei tehnoloogiat. Piirangute kehtima hakkamine on eelduseks 5G sagedusloakonkursiga edasi liikumiseks.
Mai keskel võttis riigikogu vastu elektroonilise side seaduse muutmise seaduse, mis võimaldab valitsusel riigi julgeoleku tagamiseks määrusega reguleerida, milliseid seadmeid võib Eesti sidevõrgus kasutada. MKM-is välja töötatav piirangud kehtestav määrus on mittedetailne, kuid selle sisuks on siiski näiteks väljaspool Euroopa Liitu toodetud sideseadmete selgem kontrollimine.
"Kui me loeme kasvõi meie välisluureameti aastaraportit, siis me teame, et näiteks Hiina tehnoloogia on selgelt kõrgema riskiga. See ei ole mingi saladus, et hetkel me räägime konkreetselt Hiinas toodetavast tehnoloogiast, aga see määrus on iseenesest universaalne. Ta ei puuduta ainult Hiina tehnoloogiat, aga üldse kõike seda, mida me oleme sunnitud kõrgema riskiga tehnoloogiaks tulevikus määratlema," ütles riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk ERR-ile.
Kuna riigil on sisuliselt võimatu iga seadet lõpuni kontrollida, siis on plaanis kehtestada tootjapõhised piirangud.
Kui me anname loa teatud tootjale, siis see on iseenesest lihtsalt teostatav. Siit tulebki see põhikeerukus. Kuna me tehnoloogiat sisuliselt kontrollida alati ei jõua, siis me peame tegema selle põhimõttelise otsuse, kas me usaldame tootjat või mitte. Ehk kas mingi tehnoloogia on kõrge riskiga või mitte. See ongi just selle pärast, et administratiivne võimekus iga vidinat täpselt kontrollida on kõikidel riikidel piiratud,
rääkis Rikk.
Sisuliselt plaanitakse igale tootjale määrata turvalisuse skoor, mille alusel võiks mõne tootja piisavalt turvaliseks kuulutada, et selle telekommunikatsiooniseadmeid kasutada.
"Kui ettevõte on börsil, tema juhtimine on läbipaistev, ta asub Euroopa Liidus, alati on võimalik kontakteeruda, alati on võimalik probleeme kiirelt ja lihtsalt lahendada, siis on tootja selgelt väiksema riskiga. Aga ettevõte, mis asub väljaspool Euroopa Liitu, mille juhtimine ei ole läbipaistev, mis ei ole börsil, on suuremaga. Kõik need kriteeriumid mängivad rolli," märkis Rikk.
Kui määrus kehtestatakse, siis hakkab see mõjutama ka juba kasutusele võetud tehnoloogiat. See tähendab, et sidefirmad peaksid mõned kasutuses olevad seadmed ka välja vahetama. Selleks on Rikki sõnul plaanis anda üleminekuaeg, aga selle täpne pikkus ei ole veel kindlaks määratud.
Eesti sideettevõtted on Rikki sõnul plaanitavate piirangute osas erinevatel seisukohtadel. "Need, kes on teatud tehnoloogia osas rohkem sõltuvad kõrge riskiga tehnoloogiast, need on ärihuvidest lähtuvalt selgelt igasuguste piirangute vastu," ütles ta.
Kava kohaselt võiks määruse eelnõu avalikule konsultatsioonile jõuda mõne nädala jooksul. Augustis oleks telekommunikatsiooniettevõtetel võimalik esitada omapoolseid ettepanekuid ja kommentaare, peale mida võiks kõige laabudes valitsus selle kinnitada septembris.
Kui valitsus selle septembris heaks kiidaks, siis oleks küll väga hea. Me peame seda tegema enne, kui me 5G sageduskonkurssiga üldse edasi liigume,
lisas ta.
Möödunud aasta lõpul kohtus peaminister Jüri Ratas USA asepresidendi Mike Pence'iga ja leppis kokku Eesti ja USA ühise lähenemise 5G ehk viienda põlvkonna mobiilsidestandardi võrkude turvalisusele, mis sisuliselt peaks tähendama Hiina Huawei tõrjumist.
Hiina Huawei on Ericssoni ja Nokia kõrval kolmas suur 5G võrguseadmete tootja, mis ise kinnitab, et nende seadmed on riikidele turvalised kasutada.
