„Kõige enam ehk 30% möödunud aastal välja antud patentidest kuulub rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi inimeste eluliste vajaduste rahuldamiseks. Nii näiteks patenteeriti meetod indiviidi energiakasutuse jälgimiseks infosüsteemi abil. Ka kasulike mudelite osas oli 26% selliseid, mis suunatud igapäevaelus toimetamiseks. Siin võib näitena tuua kokkumonteeritava kasvuhoone. See näitab, et just igapäevaelu hõlbustavaid leiutisi on võimalik edukalt patentida ning selle abil ka tulu saada,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur.
Kehtivate patentide osas on kõige suurem osakaal keemia, metallurgia valdkonnas ja kasulike mudelite puhul on neid enim inimeste eluliste vajaduste rahuldamise valdkonnas.
Patendiameti peadirektor Matti Päts täpsustas, et Eesti isikutele kuulub mullu välja antud 78 patendist 47 ehk 60% ja 68 registreeritud kasulikust mudelist 58 ehk 85%. „Veel on patente välja antud USA, Saksamaa, Taani jt riikide esindajatele. Kasuliku mudeli tunnistuse on saanud Soome, Venemaa, Šveitsi jt riikide esindajad. Kokku on Eestis antud välja patente 13 ning kasuliku mudeli tunnistusi seitsme riigi elanikele,“ märkis Päts.
Kõigist kehtivatest patentidest kuulub kõige suurem osa Rootsi esindajatele – 220 (18%). Järgnevad USA 192 (16%), Saksamaa 155 (13%) ja Eesti 152 (12%) patendiga. Kehtivaid kasulikke mudeleid on enim Eesti elanikel – 370 (90%). 15 ehk 4% kehtivatest kasulikest mudelitest on veel Soome ja Venemaa esindajatel. Kehtivaid patente on kokku 39 riigi esindajal ja kehtivaid kasulikke mudeleid 15 riigi esindajal.
2013. aasta lõpu seisuga on registris kehtivaid patente 1228 ja kehtivaid kasulikke mudeleid 413. Möödunud aastal kustutati registrist 126 patenti ja 99 kasulikku mudelit. Enamasti kustutatakse patent registrist, kuna patendiomanik leiab, et tal ei ole mõistlik patendi jõushoidmiseks enam riigilõivu tasuda. Samuti kustutatakse patent, kui selle kehtivusaeg on lõppenud või kui patent on tühistatud tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse või kohtuotsuse alusel.
