Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on kõige tähtsam jätkuv ettevõtluse hoogustamine. „Tuleb jätkuvalt tõsta konkurentsivõimet ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti ning mõistagi on endiselt oluline ekspordi igakülgne soodustamine“, ütles minister. Samuti tõi ta välja vajaduse veel sel aastal alandada tööjõu makse. „Selle kaudu tõstame me ettevõtete konkurentsivõimet, jätame inimestele rohkem raha ning elavdame seeläbi tarbimist“, ütles Parts.

EKI juhtivteadur Leev Kuum kinnitas, et Eesti majanduse kriisijärgset tõusu võib 2010. aasta neljanda kvartali statistiliste näitajate põhjal pidada juba jätkusuutlikuks.  EKI ekspertidepaneeli üldhinnang majandusele on kerkinud kolmandat kvartalit järjest ja ulatub 4,3 punktile, kuid pole siiski veel rahuldav. Olukorda pidas heaks 6% ja halvaks 22% ekspertidest.

Ometi peab aastatagusega võrreldes olukorda paremaks 89% küsitletut ekspertidest. Eeloleva poole aasta arenguväljavaadete suhtes on positiivselt meelestatud 67 % ning keegi küsitletutest ei usu, et 6 kuu pärast võiks olukord olla halvem kui praegu.
Samuti ollakse suhteliselt kindlad väliskaubanduse positiivsetes arengutes ning 72% ekspertidest ootab ekspordi kasvu jätkumist hoolimata asjaolust, et kriisieelsed tasemed on juba saavutatud.  Võibki öelda, et paremini läheb ekspordile orienteeritud ettevõtetel, kuna suurimate ekspordipartnerite majandused on hästi taastunud ning meie tööjõu palkade elastsus on suurendanud Eesti konkurentsivõimet. Ometi võib lähitulevikus ekspordiväljavaateid mõnevõrra halvendada Soome ja Rootsi stiimulpakettide lõppemine, mis seni on ergutanud nõudlust ka meie kaupadele.

Eratarbimises on hakanud olukord paranema ning enam kui pooled küsitletud ekspertidest hindab olukorda vähemalt rahuldavaks.
Negatiivsemalt ollakse meelestatud investeeringute osas. Investeeringute olukorda pidas halvaks 61% ekspertidest. Investeeringute kasvu piirab ettevõtete madal kasumlikkus ja sealt tulenev kapitali puudus. Ometi plaanib 2011. aastal oma investeeringute mahtu suurendada 34% töötlevatööstuse ettevõtetest.

Suurimateks probleemideks Eesti majanduse arengul peetakse suurt tööpuudust, nõudluse vähesest ning vähest rahvusvahelist konkurentsivõimet. Võib väita, et hõive taastumine toimub aeglaselt, kuna kriisiajal rakendatud optimeerimise tulemusel suudetakse väiksema töötajate hulgaga toota rohkem.

Nii kaubanduses kui teeninduses oodatakse olukorra halvenemist järgmisel kolmel kuul, kuid see on peamiselt tingitud sesoonsusest. Viimasel kolmel kuul teatasid enam kui pooled kauplused müügimahtude kasvust.

Eesti Konjuktuuriinstituut