EL kiitis heaks embargo Venemaa kulla impordile
"Peamine eesmärk on joonduda G7 partneritega, tagada jõustamine ning sulgeda augud, kus vaja," teatas EL-i eesistujariik Tšehhi Twitteris.
Seni on EL võtnud vastu kuus sanktsioonide paketti, viimati juunis, millega keelustati enamiku Vene naftatoodete sissevedu.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles eelmisel nädalal uusi ettepanekuid tehes, et need aitavad jõustada varasemaid sanktsioone veelgi efektiivsemalt ja pikendada neid kuni 2023. aasta jaanuarini.
"Moskva peab jätkama kõrge hinna maksmist oma agressiooni eest," sõnas ta.
Kulla sisseveole kehtestatav embargo järgib otsust, milles leppisid juuni lõpus kokku maailma arenenud tööstusriikide ühenduse G7 liidrid, kelle hulgas on Euroopa Liidu liikmesriikidest Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia esindajad.
Sanktsioonidega külmutatakse ka Venemaa panga Sberbank vara, samuti kantakse EL-i niinimetatud musta nimekirja mitu inimest ja ühendust.
Meetmetega kaotatakse ühtlasi mõned piirangud neile Vene pankadele, mis on seotud toiduainete ja väetiste kauplemisega. Sellise otsuse taga on püüe vastata Moskva süüdistustele, et sanktsioonid on need, mis tekitavad üleilmset toidukriisi.
Tšehhi valitsuse kohaselt on vastav otsus langetatud selleks, et sanktsioonid ei seaks ohtu toidu- ja energiajulgeolekut kõikjal maailmas.
Venemaa okupatsiooniväe blokaadi ja Ukraina miinitõkete tõttu seisab Mustal merel Ukraina sadamates tohutus koguses teravilja ja muid põllumajandussaadusi.
Toidunappus on suurendanud näljahäda ohtu kümnetele miljonitele inimestele valdavalt vaesemates riikides, eriti Aafrikas, mille liidrid on kurtnud EL-ile muret Vene pangandussektorile kehtestatud sanktsioonide üle.