Metsaomanikud peavad rakendama metsa uuendamisvõtteid kahe aasta jooksul pärast lageraiet ning viie aasta jooksul tuleb tagada, et tekiks piisava kõrguse ning arvukusega uus metsapõlv, teatas keskkonnaamet. Metsaseaduse järgi tuleb metsastada raielangid ja hukkunud metsaosad, rakendades erinevaid uuendusvõtteid – metsaistutust, külvi ja täiendavat istutust koos puutaimede edasise hooldusega.
Möödunud aastal hindasid keskkonnaameti metsaspetsialistid juhuvalikuga metsauuenduse olemasolu välitöödega 4723 metsaeraldusel, mille kogupindala oli 6624 hektarit. Välitöödest selgus, et 77% eraldistest on tagatud piisav metsa järelkasv. Kõige eeskujulikumad metsauuendajad olid Valga- (93%) ja Viljandimaal (93%), kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Lääne- (49%) ja Harjumaa (56%) metsaomanikud.
Keskkonnaamet saatis pärast vaatlust märgukirjad 54 eralduse omanikule, kellel oli metsauuendamise kohustus täitmata ehk maapind ette valmistamata, istutus ja külv tegemata ning puudus ka looduslik uuendus, mis oleks taganud raiest viie aasta möödudes uue järelkasvu. Metsauuendamise kohustuse täitmise tähtaega pikendati maaomaniku soovil 427 eralduse osas, neist enamik kuulub RMK-le, mõned üksikud ka erametsaomanikele.
„Algamas on kevadine metsaistutamise ja külvi hooaeg, mille eel tasub läbi mõelda tegevused, millega tagada raiutud raiesmikele ja hukkunud metsaosadele uus sobivate puuliikidega metsapõlvkond. Kõige olulisem on pöörata tähelepanu okasmetsade uuendamisele, et saada tulevikus metsa eest väärilist tulu,“ ütles keskkonnaameti metsanduse peaspetsialist Ülo Tuvi.
Metsaseadusest tulenevalt teostab metsade uuendamise järelevalvet keskkonnaamet, kes hindab metsauuenduse ekspertiisi käigus, kas metsaomanik on oma kohustusi täitnud. Kui uuendusvõtteid pole rakendatud või metsa järelkasv pole piisav, juhitakse sellele omaniku tähelepanu. Kui eraldusel puudub nõutud metsauuendus, on selle eraldusega piirnevate eralduste osas täielik lageraie keeld.
Märgukirjadele mittereageerimise korral on tegemist metsaseaduse mittetäitmisega ning sel juhul on võimalik rakendada sanktsioone, teatas keskkonnaamet.
