Kuna Eesti terviseteenuste rahastamine ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik, siis püütakse raha juurdetoomise võimalusena esitleda ka eraravikindlustuse ideed. Ehkki traditsiooniline kindlustus on sobiv autode kindlustamiseks, ei toimi see tervise valdkonnas, kirjutab Männik Eesti Päevalehes.
Kindlustusselts peab riske niimoodi hindama, et need ei muutuks kindlustusseltsile ohtlikuks. Seega peab kindlustusmakse olema piisavalt suur, et seltsi enda riske maandada ja maksta kinni ka kõik riskihindamise, administreerimise ja muud kulud. Kokkuvõttes kujuneks eraravikindlustus inimesele igal juhul kalliks ja kui ta peaks haigestuma, siis tema kindlustusmaksed suurenevad edaspidi veelgi, kirjutab Männik.
On ka võimalus, et inimesed, kes sõlmivad erakindlustuslepingu, ei maksaks riiklikku sotsiaalmaksu ehk ravikindlustusmaksu osa. See on sotsiaalpoliitiliselt halvim lahendus üldse, sest sellega halvendatakse solidaarset süsteemi veelgi, ütles Männik. Solidaarsesse süsteemi hakkab laekuma vähem raha, aga kulutused, eelkõige lähtudes demograafilisest olukorrast, ei vähene. Seega pole algne idee suurendada terviseteenuste rahastamise jätkusuutlikkust sellise meetodiga võimalik.
