Seetõttu ei näi tulevik perspektiivne ei teehoiu valdkonnale ega ehitussektorile tervikuna.
Riigikogu juhatusele saadetud pöördumise autorid paluvad teede-ehitust puudutavates riigieelarvelistes otsustes austada varem seatud strateegilisi eesmärke ning arvestada lisandväärtusega, mida heas korras teedevõrk majandusele ja ühikonnale annab, mitte näha seda eelarve ventiilina kiire kokkuhoiu saavutamiseks. Kaasaja nõuetele vastavalt väljaehitatud teevõrgu taga on oluliselt rohkem, kui statistiline kilomeetrite arv. Kirja autorid rõhutavad, et Vabariigi Valitsuse otsused ei ole põhjendatud ega arvesta pikaajalist negatiivset mõju Eesti riigile ning inimestele.
Nimelt ei ole teedeehitusega seotud üksnes ehitajad, vaid ka projekteerijad, järelevalve, mäetööstus, ehitusmaterjalide ja -toodete tööstus, teenuste osutajad (näiteks transport) jt. Teedeehitus ja sellega seotud valdkonnad on kapitalimahukad tegevused ja vajavad ettevõtjatelt pika tasuvusajaga suuri investeeringuid.
Lisaks pole teedevõrk pelgalt asfalt tänavatel, vaid tuhanded töökohad, riigi konkurentsivõime, kaitsevõimekus, inimeste heaolu, elukeskkond, ohutus jpm. Kaasaegne teedevõrk on riigi majandusliku arengu üks tugitaladest ning selle unarusse jätmine kahjustab Eesti inimeste heaolu.
Pika plaani puudumine ja alarahastus ei võimalda ettevõtjate hinnangul Eestil tuleviku teedevõrku arendada, mis aitaks luua head elukeskkonda nii linnas kui maal, vähendaks ääremaastumist, tagaks ohutuma liiklemise kõigile ja aitaks sellega ära hoida surmasid teedel.
Riigi otsus investeeringuid oluliselt vähendada omab olulist ja pöördumatut pikaajalist negatiivset mõju kogu ehitussektorile, nende seas niigi probleemsetele valdkondadele nagu näiteks valdkonna inseneride väljaõpe kõrg- ja kutsekoolides, koondatud inimeste lahkumine teistesse valdkondadesse ja erialaste oskuste minetamise, või halvemal juhul töötuks jäämine ja toimetuleku raskustesse sattumine, seisab pöördumises.
Mistahes sektori uuesti üles ehitamine ning uute spetsialistide väljakoolitamine võtab aega aastaid, ega ole tehtav kohe, kui riik peaks ühel hetkel investeeringute normaalse mahu taastama, rõhutavad kirja autorid. Tehnilise- ja tööjõuvõimekuse hilisem taastamine on äärmiselt kulukas ning pikaajaline protsess, mis tähendaks välistööjõu ja kompetentsi sissetoomise vajadust.
Pöördumisele kirjutasid alla Eesti Taristuehituse Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Betooniühing ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit.
Loe pöördumist siit.
