Lukas deklareerib, et on tasuta kõrghariduse pooldaja, kuid viitab kvaliteetse kõrghariduse rahastamise parandamise vajadusele.
"Kui säilitada praegune kõrghariduskorraldus ning pakkuda tasuta õpet,
on eelarveline lisavajadus suurusjärgus 650 miljonit krooni. Samas on
selge, et see [kokku] 2,65 miljardit krooni aastas ei ole piisav, et
tagada kõrge kvaliteet, õiglane ligipääs ning hoida Eestis ka kõige
andekamad," kirjutab Lukas.
"Praegu õpib pool tudengitest tasuta, pool katab kõik kulud ise. Eesmärk
võiks aga olla õppimise ajal kindlustada kõigile võimekatele tasuta
kõrgharidus. /.../ vajaliku lisarahastamise puhul peab riik kodanikega
kokku leppima, kas leida raha otsestest eelarvevahenditest või
korraldada asjad nii, et tasuta hariduse omandanud hakkaksid oma
palgataseme järgi maksma tagasi selleks loodud kõrghariduskassasse,
mille vahendid suunatakse tulevikus ülikoolide rahastamiseks ning
õppivate tudengite õppetoetusteks ja stipendiumideks."
Lukase hinnangul ei saa niisugused tagasimaksed siiski katta kogu
riigipoolse rahastamise defitsiiti ning "need peaksid jääma igakuistest
sissetulekutest mõistliku protsendi piiresse".
Tagasimakse kohustus algaks Lukase idee järgi palgatasemest, mis ületab
oluliselt keskmist palka. "Maksjate hulka kuuluksid kindlasti Eestis
hariduse omandanud ja võõrsil leiba teenivad inimesed, kelle palgatase
lubab enamasti eeldada, et nad annavad oma panuse kodumaise
kõrgharidussüsteemi rahastamisse, kust nad ju hea ettevalmistuse said."
Lukase idee ei leia sellele kommentaare küsinud Postimehe andmeil siiski laiemat toetuspinda.
Näiteks riigikogu rahanduskomisjoni juht, reformierakondlane Taavi
Rõivas ütles, et on üllatav, et IRL tuleb välja sisuliselt uue
maksuplaaniga.
Ka üliõpilaskondade liidu üks juhte Eimar Veldre pooldab pigem muude
abinõude rakendamist, sest sisuliselt tähendaks Lukase plaan varjatud
moel astmelise tulumaksu kehtestamist.
BNS
