Kui aasta esimesel poolel oli inflatsioon 3 protsendi lähedane, siis alates suvest on hinnatõus kiirenenud. Novembris oli hinnatõus aasta kiireim eelkõige välistegurite mõjul. Nafta on viimastel kuudel maailmamajanduse tugevnemise ja tootmiskärbete tulemusena hoogsalt kallinenud, jõudes kahe ja poole aasta kõrgeimale tasemele. Novembris oli nafta hind ka ligi viiendiku kõrgem võrreldes rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi eeldustega. Kui seni oli inflatsiooni areng prognoosiga kooskõlas, siis novembrist alates ületab seda.
Jätkunud on toidu hinnatõus, mis on meil jätkuvalt euroala üks kiiremaid. Ka toiduhindade tõusu peapõhjus on toormete kallinemine välisturgudel. Lisaks võib täheldada kaubandusliku juurdehindluse suurenemist. Samas kaupmeeste kasumites pole see avaldunud, mis viitab pigem suurenenud kulusurvele. Toiduainete tootmispoolt vaadates võib täheldada kasumlikkuse suurenemist vaid piimatoodete osas, mis on ühtlasi kooskõlas tugevnenud nõudlusega piimatoodete järele eksporditurgudel.
Kui suvises prognoosis ootasime inflatsiooni järkjärgulist aeglustumist selle aasta lõpukuudel ning tuleva aasta alguses, siis viimaste kuude nafta kallinemise tõttu on suurenenud risk, et hinnatõusu pidurdumine lükkub edasi.
