Swedbank ja Luminor alles hakkasid võtma vastu avaldusi pensioni investeerimiskonto ehk PIK-i avamiseks. SEB alustas nende vastuvõtmist 1. aprillist, laekunud on vaid 57 avaldust. LHV aga alustas avalduse vastuvõtmist jaanuaris ja aprilli alguses saadeti Pensionikeskusele kinnitamiseks ligi 2000 PIK-i avaldust.
Meie prognoos on alati olnud, et viis protsenti teise samba liikmetest võiks hakata seda PIK-i või pensioni investeerimiskontot lähiaastatel kasutama. Siiani algus on olnud küllalt tagasihoidlik ja võib-olla natuke ka mis valmistab muret, on see statistika, et 30 protsenti lahkujatest plaanib iseseisvalt investeerima hakata, 2000 on teinud pensioni investeerimiskonto avalduse, et siis küsimus, kas need 50 000 inimest ei ole kursis, et tegelikult teise sama sees saab jätkata iseseisvat investeerimist,
rääkis LHV investeerimisteenuste juht Martin Mets.
PIK haldab aga ainult pensioniraha, sinna saab kanda osa või kõik kogutud pensionisäästud ja suunata senised teise samba 4+2 maksed. Avaduste esitamisega pole vaja kiirustada.
"Nende avalduse esitamine käib jooksvalt, lihtsalt nende realiseerimine toimub septembris, juhul kui see avaldus on ära esitatud juulikuu lõpuks. Septembrist toimuvad juba rahakanded pensioni investeerimiskontodele ja inimesed saavad hakata siis ise tegema otsuseid, kuidas nad seda raha paigutavad," ütles pensionikeskuse juhatuse liige Kristi Sisa.
PIK on mõeldud inimesele, kes pole rahul oma teise samba pensionifondiga ja kes usub, et ta suudaks ise fondihalduritest paremini oma raha investeerida.
Pangad pakuvad PIK-i omanikele piiratud valikuga automaatseid investeerimislahendusi, kuid omale sobiva portfelli koostamine oleneb juba väikeinvestori aktiivsusest. Algaja võib katsetada vaid osaga säästudest.
"Osa rahaga jätkata pensionifondi ja osa rahaga jätkata pensioni investeerimiskontol, sest et ega pensionifondid ei paku kõiki nišše," rääkis Avaron Capitali fondijuht Peter Priisalm.
Tema sõnul tuleb kõik konto tingimused täpselt järgi uurida ja kindlasti jälgida, millised kulud tehingutega kaasnevad.
"Kui siin üks pank on näiteks oma kodulehel näidanud, et automaatse investeerimise puhul iga ostu pealt võetakse üks protsent, siis see on ilmsel kuskil 10-20 korda kõrgem tasu kui pensionifond maksab samasuguse investeeringu tegemise eest, et siin just tulebki see isetegemise vastutus arvesse võtta," ütles Priisalm.
