Jooksevkonto puudujääk oli tänavu esimeses kvartalis peaaegu sama suur kui aasta tagasi, moodustades neli protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), ekspordi kasvu aeglustumine puudujääki ei suurendanud, teatas Eesti Pank.
Jooksevkonto suurima käibega konto, väliskaubanduskonto defitsiit jäi tänavu esimeses kvartalis mullu sama ajaga võrreldes samaks ehk 167 miljonile eurole. Nii kaupade eksport kui ka import kahanes üks protsenti, kuna töötluskaupade – valdavalt mootorikütuste – sisse- ja väljavedu vähenes järsult.
Teenuste ekspordi-impordi ülejääk kahanes 15 protsenti, peamiselt veoteenuste ülejäägi vähenemise tõttu. Tulu netoväljavool pidurdus, sest mitteresidentide Eestis teenitud investeerimistulu vähenes kiiremini kui residentide välismaal teenitud tulu. Kui aasta ülejäänud kvartalites on jooksevülekanded reeglina märkimisväärse ülejäägiga tänu Euroopa Liidu (EL) toetustele, siis esimeses kvartalis on lähetatud ning laekuvad ülekanded peaaegu tasakaalus. Nii oli see ka 2013. aasta esimeses kvartalis ja selle põhjus oli tavapärane rahvusvaheliste organisatsioonide osamaksude tasumine.
Kapitalikonto ülejääk oli enam kui kümnendiku võrra suurem kui eelmise aasta esimeses kvartalis ning koosnes peamiselt EL-i tõukefondidest laekunud toetustest infrastruktuuri arendamiseks ja osaliselt ka saastekvootide müügist saadud tulust.
Tänavu esimeses kvartalis oli Eesti majandus netolaenusaaja. Kapitali sissevool ületas väljavoolu 109 miljoni euro võrra. Kapitali netosissevoolu kanalid olid otse- ja portfelliinvesteeringud, kus Eestisse tehtud investeeringud ületasid välismaale paigutatud otse- ja portfelliinvesteeringuid. Muude investeeringute ehk laenude ja hoiuste ning tuletisinstrumentide sisse- ja väljavool olid enam-vähem tasakaalus.
Institutsionaalsetes sektorites oli kapitali netosissevool keskpanka 270 miljonit eurot, krediidiasutustesse 62 miljonit eurot ja valitsemissektorisse 46 miljonit eurot. Samas rahastas ettevõtlussektor välismaailma 269 miljoni euro ulatuses.
Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon ehk välisnõuded, millest on maha arvatud väliskohustused, oli tänavu esimese kvartali lõpu seisuga 10 miljardi euro ulatuses negatiivne, olles kvartaliga suurenenud kuus protsenti. Eesti residentide välismaale paigutatud investeeringud ehk välisnõuded moodustasid 19 miljardit eurot ning mitteresidentide Eestisse tehtud investeeringud ehk väliskohustused 29 miljardit eurot. Otseinvesteeringud moodustasid Eestist välismaale tehtud investeeringutest ligi veerandi, Eestisse paigutatud välisinvesteeringutest aga poole.
Koguvälisvõlg ehk riigi kõigi majandussektorite välisvõlg oli 16 miljardit eurot ehk 93 protsenti Eesti aastasest SKP-st. Kvartaliga oli see vähenenud neli protsenti. Koguvälisvõlga kahandasid kõik sektorid peale keskpanga, enim aga kommertspangad.Valitsemissektori välisvõlg oli 1,2 miljardit eurot, vähenedes kvartaliga viis protsenti ning hõlmates seitse protsenti koguvälisvõlast. Netovälisvõlg, mis tähendab võlanõudeid, millest on maha arvatud võlakohustused, oli kolmandat kvartalit järjest positiivne. See tähendab, et Eesti majandussektorite välisvõlanõuded ületasid välisvõlakohustusi ligi 0,4 miljardi euro ulatuses.
Tänavuse aasta kohta võib väita, et sisenõudlus on eksporditulude vähenemisega hästi kohandunud, märkis Eesti Panga ökonomist Andres Saarniit keskpanga kommentaaris. "Seda näitab kaupade ja teenuste konto ülejääk. See oli küll mullusest väiksem, aga seda tasakaalustas ka väiksem investeerimistulude väljavool," selgitas Saarniit. Tasakaalulisele arengule viitab ka see, et netovälisvõlg ehk võlanõuded, millest on lahutatud võlakohustused, püsis jätkuvalt positiivne.
Jooksevkonto peamine komponent on kaupade ja teenuste konto saldo. Rahvamajanduse raamatupidamise metoodika kohaselt viitab selle konto ülejääk või puudujääk SKP-st väiksemale või suuremale sisenõudlusele. Möödunud aasta esimeses kvartalis moodustas kaupade ja teenuste ekspordi-impordi ülejääk kvartali SKP-st 1,3 protsenti, tänavu aga 0,4 protsenti.
"See suhteliselt väike muutus peegeldab sisenõudluse tugevnemist võrreldes ekspordiga," ütles Saarniit. "Kaupade ja teenuste väljaveo kasvutempo koos mõõdetuna oligi tänavu esimeses kvartalis märksa aeglasem kui mullu. Seega oli puudujäägi kujunemine mullusest veidi erinev.
"Samas võis Saarniidu sõnul esimeses kvartalis täheldada olulisi muutusi ka sisenõudluses. Nimelt moodustas eratarbimine möödunud aasta esimeses kvartalis 54 protsenti ja investeeringud koos varude juurdekasvuga 23 protsentikvartali SKP-st ning erasektori sääst suurenes.
Sisenõudluse ligilähedaselt sama kiiret kasvu käesoleva aasta esimeses kvartalis tõukas tagant eratarbimine, investeeringud olid aga väiksemad kui aasta tagasi. Kui eratarbimise kasv edestab investeeringute oma mitme aasta jooksul, siis ohustab see keskpanga hinnangul juba pikaajalist kestlikku kasvu.
