"Plaani järgi saabub ujuvterminal aasta lõpuks Eestissse ja jääb siia kuni Soome saab selle vastuvõtmisvõimekuse. Soome tarbib Eestist 5–6 korda rohkem gaasi ja Balticconnector ehk gaasitoru Soome ja Eesti vahel on piisavalt võimekas, et varustada Eestit, aga mitte teises suunas," selgitas peaminister LNG kava valitsuse pressikonverentsil.
LNG ujuvterminali rendikulud jagunevad Kallase kinnitusel vastavalt gaasitarbimise proportsiooniga – 20 protsenti tasub Eesti ja 80 protsenti Soome. Terminali vastuvõtuvõimekuse kulud kannab kumbki pool ise. "Oleme avatud, et selle projektiga võib liituda veel teisi riike, ka Läti on siin huvi avaldanud," lisas ta.
Praeguste hindade juures on LNG peaministri sõnul konkurentsivõimeline. "Loomulikult on väga keeruline prognoosida sügisesi hindu, aga selge on see, et mida rohkem on pakkujaid turul, seda madalam on kokkuvõttes ka hind," ütles Kallas.
"Alexela ja Eleringi tegevusest võib jääda mulje, et ei suudeta jõuda kokkuleppele, aga päris nii see ei ole. Läbirääkimisi on peetud paar nädalat üsna intensiivselt. Mõlema poole huvi on see, et Paldiski kai valmiks võimalikult kiiresti," kinnitas peaminister.
Gaasivaru loomiseks ostab Eesti Varude Keskus ühe teravatt-tunni ulatuses gaasi. Seda tehakse Kallase sõnul osade kaupa, sest väiksemaid koguseid on turult realistlikum saada ja nii saab sättida ka hinda.
Loodetavasti ei teki vajadust kuidagi tarbimist piirata. Tegeleme sellega, et lisaks uuetele gaasipakkujatele otsiksime ka alternatiive, millega gaasi tarbimist asendada. Näiteks paljudes katlamajades on võimalik gaasi kõrval kasutada ka vedelkütust,
märkis peaminister.
