Juhul kui soov on saavutada kiirem sõidukipargi keskkonnasäästlikumaks või uuemaks muutumine, tuleb selleks kasutada eelkõige teisi meetmeid, kuid võimalik, et ka aktsiisi, kuigi see ei saa olla peamine, selgub kaubandus-tööstuskoja valitsusele saadetud pöördumisest. Välja tuleb tuua aga kõik meetmed, et neid eesmärgist lähtuvalt kogumis hinnata.
Ühe alternatiivina võiks rahandusministeerium kaubandus-tööstuskoja hinnangul analüüsida näiteks võimalust tõsta üldist käibemaksumäära ühe protsendi võrra. Selline maksumuudatus ei avaldaks erinevalt kütuseaktsiisi tõstmisest nii negatiivset mõju ekspordile. Esialgsete arvutuste kohaselt suurendaks 1-protsendiline käibemaksumäära tõstmine riigieelarve tulusid 2016. aastal umbes 85-100 miljonit eurot ning nelja aasta jooksul laekuks eelarvesse samas suurusjärgus tulu kui oli planeeritud kütuseaktsiisi tõstmise teel.
Kindlasti vajavad kaubandus-tööstuskoja hinnangul ka alternatiivsed lahendused põhjalikku mõjude analüüsi. Erinevate alternatiivide analüüsimise järel on võimalik hinnata, milline lahendus on Eesti jaoks kõige mõistlikum. Samas räägib näiteks üldise käibemaksumäära tõstmise poolt asjaolu, et käibemaksumäära tõstmise korral ühe prodsendipunkti võrra oleks selle mõju sisetarbimisele tõenäoliselt tagasihoidlik ning riik on juba praegu astunud konkreetseid ja loodetavasti ka tõhusaid samme käibemaksupettustega võitlemisel.
Kaubandus-tööstuskoja hinnangul ei tekita majutusteenuste käibemaksumäära kavandatud kujul tõstmine juurde majanduskasvu ega motiveeri ettevõtjaid aktiivsemalt valdkonnas investeerima ja uusi töökohti looma. Samuti mõjutaks maksumäära kiire tõus kindlasti negatiivselt paljusid teisi kaubandus- ja teenindussektoreid. Kaubandus-tööstuskoja hinnangul on tõenäoline, et maksumuudatuse elluviimise tulemusena väheneks oluliselt just Eesti naaberriikidest lähtuva turismi osakaal.
Kaubanduskoda teeb Rahandusministeeriumile ettepaneku analüüsida majutusteenuste käibemaksumäära tõstmise kõrval teisi alternatiive, mis võimaldaksid riigieelarvet suurendada või kulusid kokku hoida.
Juhul, kui maksuerandi kaotamisega ja majutusteenuse käibemaksumäära tõstmise kavaga soovitakse siiski edasi liikuda, peab kaubandus-tööstuskoda vajalikuks analüüsida väga põhjalikult ka erinevaid alternatiive, millest majandusele ilmselt väiksema mõjuga olevaks peab kaubandus-tööstuskoda käibemaksumäära tõstmist etapiviisiliselt 5-6 aasta vältel alates aastast 2017, kuid sedagi tingimustel, et toimub olukorra pidev analüüs ja maksutõus on võimalik ümber vaadata, kui mõju majandusele muutub negatiivseks. Samuti tuleb sellisel juhul juba käesolevast aastast suunata suuremaid vahendeid Eesti kui turismisihtkoha tutvustamisse ning jätkata turismile oluliste taristuobjektide ning ühenduste arendamist.
