Aasta keskmine brutokuupalk suurenes pea kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk teises ja neljandas kvartalis, teatas statistikaamet.

Kui 2016. aastal oli brutokuupalga aastakasv 7,6 protsenti, siis 2017. aastal kasv aeglustus ja langes 2014. ja 2015. aasta tasemele, mil aastakasv püsis 6 protsendi piires.

2017. aastal oli brutokuupalga aastakasv aeglasem esimeses kvartalis, aasta lõpu poole kasv kiirenes.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2016. aastaga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3 protsenti. Kui 2016. aastal tõusis reaalpalk peaaegu sama kiiresti kui brutokuupalk, siis 2017. aastal reaalpalga kasv aeglustus.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud jäid 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga palgatöötaja kohta suhteliselt samale tasemele, tõustes 1,7 protsenti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis brutokuupalk 6,7 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aastal endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses – vastavalt 2094 ja 1996 eurot. Madalaim oli see muudes teenindavates tegevustes, kus brutokuupalk oli ligi kolm korda väiksem.

Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv mäetööstuse tegevusalal 11,1 protsendiga, info ja side ning energeetika järgnesid vastavalt 10,2 ja 9,1 protsendiga. Brutokuupalk tõusis pea kõikidel tegevusaladel, välja arvatud põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, kus brutokuupalk jäi eelmise aastaga suhteliselt samale tasemele, tõuses 0,4 protsenti.

Avalikus sektoris, kus on riigile ja kohalikule omavalitusele kuuluvad asutused ja ettevõtted, oli brutokuupalk 1265 eurot, aastakasv oli 7,9 protsenti. Erasektoris, kus on nii Eesti kui ka välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvad ettevõtted, oli brutokuupalk 1206 eurot ja aastakasv 6,1 protsenti.

Maakonniti oli 2017. aastal keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Harju maakonnas 1353 euroga ja Tartumaal 1215 euroga, madalaim Hiiu ja Saare maakonnas vastavalt 883 ja 876 euroga. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Rapla, Ida-Viru ja Võru maakonnas ning brutokuupalk jäi eelmise aastaga võrreldes suhteliselt samale tasemele Hiiu, Lääne, Saare maakonnas.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2017. aastal täistööajale taandatud töötajate arv 4 protsenti suurem kui aasta varem. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes 2016. aastaga võrreldes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses, haldus- ja abitegevustes, põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis ning info- ja side tegevusalal.

2017. aasta jooksul on töötajate arv vähenenud veonduse ja laonduse, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning avaliku halduse ja riigikaitse valdkonnas. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes 2017. aastal eelmise aastaga võrreldes riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 2 protsenti ning tõusis enim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 7 protsenti.

Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aastal 7,40 eurot ja 2016. aastaga võrreldes tõusis tunnipalk 7,2 protsenti.

2017. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1648 eurot ja tunnis 10,99 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis eelmise aastaga võrreldes 6,5 protsenti.

Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk neljandas kvartalis – 1271 eurot ja see suurenes 2016. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 7,5 protsenti. Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1231 eurot, novembris 1251 eurot ja detsembris 1330 eurot. Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta neljandas kvartalis 7,67 eurot ja see tõusis varasema aasta neljanda kvartaliga võrreldes 8,3 protsenti.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2017. aasta neljandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kõige enam kinnisvaraalases tegevuses 14,4 protsenti, finants- ja kindlustustegevuses  14 protsenti ning avalikus halduses ja riigikaitses 13,4 protsenti.Brutokuupalga aastakasv oli neljandas kvartalis kõige aeglasem kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevustes, kus see kasvas 1,8 protsenti ning veonduses ja laonduses 2,7 protsenti.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2017. aasta neljandas kvartalis 2016. aasta neljandas kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 11,4 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid neljanda kvartali keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,2 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 7,3 protsenti.