"Novembris ulatus aastane hinnakasv 8,8 protsendini, eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 1,8 protsenti. Eesti hinnakasv on sel aastal muutunud järjest kiiremaks ja laiapõhjalisemaks ning hõlmab nüüd lisaks energiahindadele ja tööstuskaupadele toiduaineid," märkis Pert pressiteates.
Elukalliduse tõusu põhjustas siiski kõige enam energiakandjate hinnatõus ― elektri, gaasi ja mootorikütuste arvele langeb umbes pool kogu tarbijakorvi maksumuse kasvust,
lisas ta.
Elektrikulud moodustavad Perti sõnul keskmiselt 0,8 protsenti ettevõtete kogukuludest. Elektrikulude osakaal on suurim – ligikaudu 10 protsenti – paberitootmise ja veevarustuse tegevusaladel.
"Osa ettevõtteid võib olla sunnitud kõrge elektrihinna tõttu tootmist vähendama või ajutiselt peatama, sest kulude tõusu pole kõikidel juhtudel võimalik toodete lõpphinda üle kanda," ütles Pert.
Maagaasi hind kallines kuuga 60 protsenti ja see kandub ökonomisti hinnangul lähikuudel üle soojusenergia hindadesse. "Suurim ühekordne hinnahüpe tuleb eeldatavalt detsembris," märkis ta.
