Krüptorahadega seotud terminid:

• plokiahel (blockchain) – digitaalne ja detsentraliseeritud süsteem krüptovarade tehingute tegemiseks
• krüptovara kaevandamine (mining) – plokiahelasse krüptovaluuta tehingute lisamine ning nt uute bitcoin'ide loomine
• ICO (Initial Coin Offering) – uute virtuaalsete krüptožetoonide müük

Krüptorahade hinnad ja tehingute arv

Möödunud aasta lõpus suurenes bitcoin'iga tehtud tehingute arv päevas aastases võrdluses ligikaudu kaks korda, samas kui selle hind tõusis enam kui 20 korda. Selline erinevus näitab, et bitcoin'i omanikud käsitlevad seda nn valuutat kui väärtuse säilitajat, mitte aga kui maksevahendit.

Pikemas vaates on bitcoin'is tehingute arvu kasv aga veelgi kiirem olnud:

• Kui näiteks 2013. aasta jaanuaris tehti maailmas bitcoin'is 50 000 tehingut päevas, siis möödunud aasta detsembriks oli see suurenenud 500 000 tehinguni ehk tegemist oli 10-kordse kasvuga.
• Käesoleva aasta veebruari keskpaigaks on bitcoin'is tehtud tehingute arv päevas langenud ligikaudu 150 000-ni.
• Võrdluseks: 2016. aastal kokku tehti maailmas makseterminalides VISA kaardiga 139 miljardit ja Mastercardiga 67 miljardit tehingut.

Krüptorahadega tehtavate tehingute arv tulevikus väga mastaapset kasvu tõenäoliselt jätkata ei suuda, kuna selleks on plokiahela poolt tehnoloogiline piirang. Uute bitcoin'ide kaevandamine on üha aega- ja energiatnõudvam ning see ei ole odav ega tõhus.

• Praeguseks on kaevandatud ligikaudu 17 miljonit bitcoin'i.
• Nn kontosid (wallets) on juba ligikaudu 23 miljonit.
• 5 aastat tagasi, 2013. a alguses, oli kontode arv alla 100 000.

Krüptorahade väärtuse tõusu põhjustasid bitcoin'i futuurid ja plokiahela tehnoloogia

Möödunud aasta lõpus toimunud bitcoin'i ja teiste krüptovarade järsu hinnatõusu põhjuseks oli uudis bitcoin'i futuuride jm derivatiivide peatse kasutuselevõtmise kohta.

• CBEO (Chicago Board Options Exchange) alustas bitcoin'i futuuride pakkumist 10.12.2017 ja
• CME (maailma juhtiv, USA finantsasutus, mis tegeleb optsioonide ja futuuridega) 17.12.2017

Samuti aitas bitcoin'i kiirele hinnatõusule kaasa plokiahela tõttu selle rangelt piiratud pakkumine. Kuna esimeste krüptoraha ühikute (coins) kaevandamine oli suhteliselt lihtne ning see muutub üha keerulisemaks ja kallimaks, siis on suuremad võitjad need, kes sisenesid nn mängu kõige varem. Tegelikult võib igaüks luua oma alternatiivse krüptoraha, mida saab maksevahendina kasutada  – iseasi, kas see on mõistlik.

Bitcoin'i väärtus ja tehingukulu on väga volatiilsed

Viimase kolme kuu jooksul (möödunud aasta novembri keskpaigast käesoleva aasta veebruari keskpaigani) on bitcoini tehingukulu kõikunud 52 ja 162 dollari vahel.

Lisaks sellele, et bitcoin'is tehingud on väga kallid, aega- ja energiatnõudvad, on nende (nagu ka teiste krüptorahade) hind väga volatiilne. Seetõttu ei ole bitcoin hea vahend ei tehinguteks ega ka säästmiseks. Küll võib see olla huvitav võimalus spekulatiivsetel eesmärkidel ehk neile, kes püüavad krüptorahade hinnamuutustelt kasu saada.

Krüptorahade turg on kontsentreeritud väga väikese hulga omanike kätte, mistõttu saavad väga vähesed konkreetse raha turgu oluliselt mõjutada.

• Hinnanguliselt ainult 100 bitcoin'i kontot omab kontrolli 17% bitcoin'i turu üle.
• 1000 inimest omab aga 40% bitcoin'i turust.
• Etheri puhul on need numbrid 100 ja 40%.

Krüptorahade turukapitalisatsioon on tõusnud

Nii nagu krüptorahade väärtus, on ka nende turukapitalisatsioon viimasel ajal väga muutlik olnud. 14. veebruari seisuga oli kõikide krüptorahade turukapitalisatsioon kokku 430 miljardit USA dollarit, millest bitcoin oli 149 miljardit ehk 35%. Teisel kohal turukapitalisatsioonis on ether ligikaudu 20 protsendiga ja 10 suuremat krüptoraha moodustavad ligikaudu 80% kogu krüptorahade turust.

Koos bitcoin'i ja ether'i hinnatõusuga on toimunud ka nende ICO-de (Initial Coin Offering) ehk uute virtuaalsete krüptožetoonide müügi plahvatuslik kasv – möödunud aastal tehti neid kokku 3,7 miljardi dollari väärtuses (https://www.coinschelule.com). Samuti on uute krüptorahade arv pidevalt kasvanud: kui möödunud aastal loodi aastas kokku kaheksa uut nimetust, siis käesoleva aasta jaanuarikuu jooksul on neid loodud juba kolm.

Võrdluseks:

• Apple’i turukapitalisatsioon USA-s on 826 miljardit USD-i (12.02.2018).
• Euroala kitsas rahapakkumine (M1) ehk ringluses rahahulk pluss üleöö hoiused on 7,8 triljonit eurot.
• Euroala laiem rahapakkumine M3 (M1 pluss pikemad hoiused, repotehingud jms) aga 11,9 triljonit.

Milleks meile estcoin?

23.08.2017 pakkus Eesti e-residentsuse juht Kaspar Korjus välja riikliku krüptovaluuta „estcoini“ loomise idee peamiselt e-residentidele. Riikliku initsiatiivi korras oleks ohtlik pakkuda mitteresidentidele alternatiivseid finantsteenuseid, mis võivad aidata neil kõrvale hoida rahvusvaheliselt kokkulepitud ja pankadele kehtivatest rahapesu tõkestamise nõuetest.

07.09.17 lükkas ECB president Mario Draghi tagasi Eesti plaani estcoini loomiseks ja teatas, et ECB ei luba Eestil ega teistel EL-i liikmesriikidel oma valuuta loomist. Maksevahendina ei oleks estcoin'il selget eelist tavalise pangaülekande ees. Seda eriti olukorras, kus eeldatavasti juba aasta pärast asendab Eestis seni tavapärast makseteenuste välkmakse.

See ei tähenda, et krüptorahadel ei ole tulevikku. Hollandi, Jaapani, Rootsi ja Venemaa keskpangad eksperimenteerivad juba enda krüptovaluutaga. Bitcoin'i jt krüptorahade aluseks oleval plokiahela tehnoloogial on veel palju ruumi arenguks ja see võib tuua kaasa revolutsiooni paljudes finantstehingutes. Selle kasutusvõimalused on väga laiad. Näiteks teatas möödunud aasta detsembris Austraalia väärtpaberibörs, et asendab oma vana arveldus- ja kliiringsüsteemi plokiahela tehnoloogiaga.

Krüptorahade väärtuse määrab ostjate ja müüjate vaheline konsensus

Krüptovaluutade tegelikku väärtust on raske mõõta, sest nende taga ei ole mingit vara. Seetõttu määrab nende turuhinna ostjate ja müüjate vaheline konsensus ehk usaldus selle valuuta suhtes. See sõltub omakorda konkreetse krüptoraha nõudlusest ja pakkumisest. Samas ei ole ka enamik kaasaegseid valuutasid varadega seotud ning ka nende väärtus ja vahetuskurss sõltuvad pakkumisest ja nõudlusest ning usaldusest selle valuuta suhtes.

Tarbijad üldiselt usaldavad nende poolt kasutatavaid valuutasid ja nende väärtust. Seetõttu on krüptorahadel raske konkureerida juba väljatöötatud maksevahenditega, nagu sularaha, tšekid, deebet- ja krediitkaardid jms. Samas püüavad nii bitcoin kui ka teised krüptorahad oma kasutamise mastaapsust ja maksemugavust parandada, et paremini konkureerida olemasolevate maksevahenditega.

Paraku ei suuda krüptorahad täita vähemalt kahte klassikalisele rahale vajalikku omadust – väga volatiilne hind ei lase neil pikas vaates toimida ei stabiilse väärtuse säilitajana ega tõhusa maksevahendina. Seetõttu on krüptorahasid isegi õigem kutsuda „krüptožetoonideks“ või „krüptovaradeks“. (M. Müller)

Krüptorahade hinna volatiilsus muudab need nii kodumaises majandustegevuses kui ka väliskaubanduses ebasobivaks ja ebamugavaks, samuti tooks nende mastaapsem kasutamine kaasa kaupade ja teenuste järsu hinnatõusu. Kuidas pidada palgaläbirääkimisi või kuidas planeerida pikaajalist säästmist nii kõikuva väärtusega valuuta puhul?

Krüptorahadega tehtavaid tehinguid hakatakse üha enam reguleerima

Kuna bitcoin'i tehingukulud on kõrged ja tehingute kiirus aeglane, on sellega tehingud igapäevasteks ostudeks üsna ebasobivad. Samas on mitmeid krüptorahasid, mis on atraktiivsed illegaalsete tehingute jaoks, maksudest kõrvalehiilimiseks ja rahapesuks, kuna need võimaldavad piisavat anonüümsust. Krüptovarade volatiilne väärtus aga omakorda pidurdab nende kasutamist rahapesuks ja suuremateks illegaalseteks tehinguteks.

Paljud krüptorahade kasutajad hindavad anonüümsust, eriti siis kui nendega tehinguid tehakse. Tehnoloogiliste uuenduste ja seaduste karmistamise tõttu ei saa aga krüptorahad tõenäoliselt täielikku anonüümsust tulevikus garanteerida. Kuna plokiahela tehingud salvestatakse, võivad õigusorganid tulevikus tehingud ja nendega seotud isikud tuvastada. Samas arendatakse ka privaatsustehnoloogiaid, mis muudavad krüptorahade kasutamise raskemini jälgitavaks.

Mida laialdasemalt hakatakse krüptoraha kasutama, seda enam jälgivad ja reguleerivad  seda järelevalveasutused. Enamikus riikides on krüptorahadega kauplemine legaalne, kuid mitmed riigid on seda oluliselt piiranud või selle isegi keelustanud.

Eestis käsitleb maksuamet krüptoraha varana, mistõttu tuleb selle müügist või vahetamisest saadud tulult tasuda tulumaksu. Käibemaksu virtuaalse valuuta vahetamisel tasuda ei tule. Hulga keerulisemaks on asjad muutnud aga sellised pakkujad, kes pakuvad krüptoraha kauplemisvõimaluse kõrval ka traditsioonilisi finantsteenuseid.