"Koalitsioonipartnerid on leppinud kokku lauge iga-aastase tõusu, konkreetsete määrade kohta oodatakse rahandusministri ettepanekut," ütles sotsiaaldemokraatide kommunikatsioonijuht Merlyn Säde lehele.
Reformierakonna rahandusministrikandidaadi Mart Võrklaeva sõnul on kokku lepitud, et jätkatakse pahede ja tervisealase riskikäitumise maksustamist, vältides samal ajal piirikaubanduse teket. "See peaks olema osa maksupaketist, mis on plaanis tuua riigikogusse kevadhooajal," ütles Võrklaev. "Püüame kinni pidada põhimõttest, et maksumuudatused on teada kuus kuud enne nende jõustumist, ning jälgime ka naaberriikide aktsiisimäärasid, et ei tekiks piirikaubandust," lisas ta.
Piiritusetootja Moe OÜ müügijuhi Sven Šulga sõnul on räägitud iga-aastasest viieprotsendisest tõusust. "Aktsiisivahe Lätiga on praegu väike," märkis Šulga. "Kui Läti aktsiisi ei tõsta, siis esimesel aastal vast Lätti ei minda, edaspidi küll. Aga kui vaadata kõiki makse, mis meil tulemas on, siis ma arvan, et inimesed puhtast jonnist lähevad Lätti," arvab ta.
Maxima Eesti tegevjuht Kristina Mustonen ütles, et iga maksutõusu, ka aktsiiside tõstmise tagajärjel kannatab kõige rohkem lõpptarbija, kelle ostujõud väheneb. "Oleks kahtlemata huvitav teada, kuidas riik kõrge aktsiisimääraga toodete puhul väldib tulevikustsenaariumit, kus lähiriikidest saab sama kaupa odavamalt ja Eesti maksumaksja viib oma raha hoopis sinna. Praegu olen seisukohal, et aktsiisimäärade tõus soodustab taas kord alkoholiturismi ning piiriäärne kaubandus elavneb naaberriigi riigieelarve kasuks," sõnas Mustonen.
Šulga selgitas, et juba praegu on kange alkoholi pudeli hinnast ligi kaks kolmandikku riigimaksude osakaal. "Pooleliitrine viinapudel maksab poes 6,5 eurot. Kui sealt võtta maha käibemaks, jääb alles 5,42 eurot. Miinus aktsiis: 3,67 eurot. Tootmiseks, logistikaks ja kaupluse marginaaliks jääb ainult 1,75 eurot," tõi ta välja.
Kõik käsitöönapsude tootjad kindlasti ellu ei jää. Küsimus ei ole ju ainult aktsiisis: käibemaksutõus mõjutab kõiki,
nentis Šulga.
Poeketi A1000 tegevjuht Tarmo Lauring ütles, et kuna pole teada, kui palju alkoholiaktsiis tõuseb, on ka vara öelda, milline on selle mõju. Ta usub, et valitsus ei korda mõne aasta taguseid vigu ega tõsta aktsiise liiga järsult. Lauring meenutas, et paar aastat tagasi, kui aktsiise tõsteti, kasutasid mõned kaupmehed olukorda ära ja tõstsid hindu rohkem, kui aktsiis neid seda tegema sundis. "Näiteks kui viinapudelil tõusis aktsiis 20 senti, kasutasid paljud ketid võimalust ja ütlesid, et paneme siis juba 50 senti juurde, kui juba tõstmiseks läks," meenutas Lauring.
Valgejõe Veinivilla juht Tiina Kuuler ütles, et valitsuse plaan tekitab väiketootjates tohutut nördimust. "Juba praegu on Eesti veinid väga kallid. Kui käibemaks tõuseb ja aktsiis ka, siis viimaks ei jaksa neid keegi osta. Me kuuleme klientide etteheiteid, kes ütlevad, et mis pagan see on, Saksamaal on veinid nii odavad, käin autoga toomas. Jah, Saksamaal on ainult vahuveinidel aktsiis, õlu ja vein on toiduained ja toiduainetel väiksem käibemaks. Me juba praegu absoluutselt ei konkureeri," nentis Kuuler.
