Maheosa kogu Eesti põllumajandusmaast on ligi 18% ja see näitaja asetab Eesti koos Rootsi ja Austriaga Euroopa Liidu riikide esikolmikusse, teatas mahepõllumajanduse koostöökogu põllumajandusameti andmetele tuginedes.
"Suuremate mahetoidu müüjate sõnul on tarbijate huvi mahetoidu vastu aasta-aastalt kasvanud," ütles kogu juhatuse liige Merit Mikk pressiteate vahendusel. "Kõige rohkem on ikkagi huvi just kohaliku eestimaise mahetoidu vastu, kuigi reaalsus on see, et müüakse valdavalt importtooteid. See aga tähendab, et meie tootjatel ja töötlejatel on palju arenguruumi – tarbijate nõudlus tuleks katta kohaliku toiduga nii palju kui võimalik."
Populaarsed mahekaubagrupid on näiteks munad, köögi- ja puuviljad ning piimatooted. "Usun, et see on tarbijate teadlik valik, osta vabapidamisel kanade mune ning ilma pestitsiidideta kasvatatud vilju. Teadlik valik on kindlasti ka see, et ostetakse lastele mahetoitu – mahebeebitoitude müük on tõusutrendis," sõnas Mikk.
Paar viimast aastat on tema sõnul näidanud, et mahetoodangul on ka head ekspordivõimalused. Näiteks eksporditi 2015. aastal üle kahe ja poole korra rohkem mahetoodangut kui 2013. aastal. 2016. aastal lisandusid mitmed ettevõtted, mis hakkasid oma toodangut ka Eestist välja müüma.
Kuigi suurema osa mahepõllumajanduslikust maast moodustavad rohumaad, tuli pinna suurenemine eelmisel aastal peamiselt just põllukultuuride arvelt: teraviljakasvatuse pind kasvas 22%, kaunviljade pind 81% ja tehniliste kultuuride (nagu rüps, raps ja kanep) pind 45%. Kokku moodustas nende kultuuride pind 47 316 hektarit, kõige rohkem kasvatati kaera 15 431 hektaril. "Mahepõllukultuuride kasvatus liigub tõusujoones just heade ekspordivõimaluste tõttu," ütles Mikk.
Puuviljade ja marjaaedade pind suurenes 11%, kokku 2008 hektarile, kõige suurematel pindadel kasvasid astelpaju (1084 hektarit), õunapuud (396 hektarit) ja must sõstar (167 hektarit). "Kui paljud õunaaiad ja mustasõstraistandikud andsid möödunud aastal väga head saaki, siis astelpaju ja mustika puhul oli pigem tegu ikaldusega. Vaatamata kasvavale nõudlusele maheköögiviljade ja -kartuli järele nende kasvupinnad aga eelmisel aastal kahjuks natuke isegi vähenesid," märkis Mikk.
Loomakasvatuses enamiku loomagruppide puhul suuremaid muudatusi möödunud aastal ei olnud, jätkuvalt peetakse kõige arvukamalt lambaid ja lihaveiseid. Küll aga suurenes märkimisväärselt mesilasperede arv, koguni 36%. Kokku oli mahemesinikel 2717 mesilasperet.
Looduslikelt korjealadelt korjamise vastu suurenes huvi hüppeliselt. 2015. aastal oli selliseid looduslikke korjealasid Eestis 93 184 hektarit, 2016. aastal juba 613 138 hektarit. Selle kasvu taga oli Riigi Metsamajandamise Keskuse metsade lihtsam kasutuselevõtt mahekorjealadena.
Mahepõllumajanduse koostöökogu on 2006. aastal asutatud koostöövõrgustik, mis koondab kõiki Eestis mahepõllumajanduse valdkonnas aktiivselt tegutsevaid organisatsioone, seehulgas mittetulundusühinguid, sihtasutusi ja tulundusühistuid.
