Võrreldes Statistikaameti esialgse hinnanguga osutus langus viimases kvartalis oluliselt väiksemaks. Lähikvartalite kasvunumbrid jäävad ilmselt siiski tagasihoidlikuks.
Eelmise aasta esimestel kvartalitel nähtud ülikõrge kogutoodangu kasvutempo aeglustus viimases kvartalis oluliselt. Osaliselt võib aeglustumise põhjuseks pidada üldist majanduskonjunktuuri langust Euroopas, kuid Eesti puhul mõjutasid kogupilti tugevasti elektroonikaseadmete eksport ja energiatootmine, mille aastatagused kiired kasvud asendusid nüüd langusega. Ilma nende kahe valdkonna jõulise panuseta oleks eelmise aasta SKP, ekspordi ja impordi näitajad olnud oluliselt stabiilsemad.
Sissetulekute järgi vaadates kasvas töötajate palgatulu mõnevõrra kiiremini kui ettevõtete kasumid. Samas ei ole kriisi ja buumieelne kasumite ja tööjõukulu vaheline proportsioon veel taastunud ning seega säilib tugev surve ettevõtete kasumlikkuse parandamiseks. Palgatulu kasvas neljandas kvartalis 11% ja kasumid 10%. Tänu kiiresti kasvanud hõivele ületas palgatulu kasv tarbijahindade tõusu kogu eelmise aasta jooksul.
Kui välisnõudluse panus majanduskasvu eelmise aasta jooksul vähenes, siis sisenõudluse osas püsis kasvutempo kolmanda kvartali tasemel – eratarbimine oli 5% ja investeeringute tase 34% kõrgem kui aasta varem. Sarnaselt esimese poolaastaga panustasid tarbimise kasvu peamiselt püsikaubad ja eriti transpordivahendid. Aasta lõpus muutus kasv ilmselt laiapõhjalisemaks ning üle kolme aasta hakkas suurenema ka toiduainete tarbimine. Kolmandas kvartalis alguse saanud valitsussektori investeeringute jõuline kasv jätkus ning ettevõtete investeeringute kiire kasvutempo püsis kogu aasta jooksul.
Võrreldes rahandusministeeriumi augustikuise prognoosiga olid eelmise aasta majandusarengud positiivsemad. Kuna suvest alates suurenenud ebakindlus on avaldamas selget mõju nii Euroopa kui Eesti majandusele, jääb selle aasta majanduskasv ilmselt varem oodatust väiksemaks. Viimastel kuudel on kindlustunde langus siiski peatunud ning majanduse kokkutõmbumine jääb loodetavasti lühiajaliseks. Rahandusministeeriumi uus majandusprognoos valmib märtsi lõpus.
Madis Aben,
fiskaalpoliitika osakonna analüütik,
Rahandusministeerium
