Tarbimiskorv kallines septembris 3,7%. Kõige rohkem panustas hinnatõusu energia. Tõusid nii elektri, kütte kui ka mootorikütuste hinnad. Elektri hind oli septembris kümnendiku võrra kõrgem kui aasta tagasi. Selle põhjuseks olid kallimad tootmissisendid (tahked kütused, CO2 kvoodid) ja hooldustööd, mis vähendasid elektri pakkumist Põhjala börsil. Sügisesed vihmahood on samas elektri hinnatõusu pidurdanud – kõrgem veetase võimaldab Põhjala hüdroelektrijaamades toota rohkem elektrit ja suurem pakkumine tähendab madalamat hinda.
Mootorikütuste hind on kasvanud kõrgemate aktsiisimäärade ja nafta hinna tõusu tagajärjel. Nafta hind jõudis viimase nelja aasta kõrgeima tasemeni tänu USA poolt Iraanile kehtestatud sanktsioonidele. Swedbanki hinnangul püsib nafta hind tänavu üle 70 USD barreli kohta ja langeb siis veidi järgmisel aastal.
Toiduainete hinnatõus kiirenes septembris ligi 4 protsendini. Selle põhjuseks oli peamiselt köögiviljade kallinemine.
Hinnatõus jääb sel aastal samasse suurusjärku eelmise aastaga
Hinnatõus küündib sel aastal üle 3 protsendi, see on umbes sama palju kui eelmisel aastal. Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu eelkõige sundkulutused: eluase, toit, transport. Peale selle mõjutab hinnaindeksit alkoholi ja tubaka kallinemine. Järgmisel aastal aeglustub inflatsioon 3 protsendini, kuna energia hinnatõus peatub.
Palgatöötajate elujärg paraneb
Kiirest hinnatõusust hoolimata töötajate elujärg paraneb. Keskmine brutopalk kasvab hindadest ligikaudu kaks korda kiiremini. 2018. aastal tõuseb keskmine brutopalk Swedbanki hinnangul ligi 7% ja 2019. aastal umbes 6%.
