Kui euroalal vastavad SEPA tingimustele keskmiselt 56,3 protsenti maksekorraldustest, siis Eestis vaid 1,5 protsenti, selgub Eesti Panga teatest.
"Euroopa Keskpanga raporti näitajad Eesti kohta on napilt sada päeva enne tähtaega kahtlemata murettekitavad. SEPA-le üleminek ei ole ainuüksi pankade projekt, vaid ka ettevõtjad peavad tegema palju olulisi muudatusi," ütles keskpanga asepresident Madis Müller.
Eestis on pangad SEPA-le üleminekuks tarvilike muudatustega graafikus ja saavad need tehtud 1. veebruariks 2014. Kuna muudatusi ei ole veel täielikult ellu viidud ja seda tehakse suures mahus mõne kuu jooksul, siis suurendab see ajutiste takistuste tekkimise riski maksete tegemisel. Probleemid võivad tekkida siis, kui katsetamiseks, sealhulgas pankade ja ettevõtete vaheliste süsteemide katsetamiseks, jääb liiga vähe aega. SEPA tingimustele vastavad hetkel ainult piiriülesed euromaksed, mistõttu on üldine näitaja madal.
Eesti puhul tuleb samas arvestada, et pangad teevad makseid ühest pangast teise kohaliku, Eesti Panga jaemaksesüsteemi kaudu kuni tuleva aasta jaanuari lõpuni. Alles pärast Eesti Panga arveldussüsteemi sulgemist suunavad pangad kõik maksed üleeuroopalisse jaemaksesüsteemi. Pangad on kõik vajalikud ettevalmistused selleks muutuseks teinud.
Nii avaliku sektori asutused kui ka ettevõtjad peavad 1. veebruariks 2014 tagama rahvusvaheliste kontonumbrite (IBAN) kasutuselevõtu ning hakkama makseid ja e-arveid edastama panka uute standardite järgi. Suurettevõtete ja avaliku sektori asutuste ettevalmistused on üldiselt rahuldavad, sest nad on ettevalmistustega alustanud ja saavad nendega valmis õigel ajal. Väiksemate ettevõtete olukord on natuke keerulisem.
Ettevõtete valmisolek on parem kui kevadel, kuid väiksemate ettevõtete teadlikkus on siiski väike, sõnas Müller. "Ettevõtted usuvad üldiselt, et vajalike muudatustega andmebaasides, arvetel, kodulehtedel ja mujal saadakse õigel ajal valmis. Nii avaldatud raport kui ka hetkeseisu ülevaade näitavad siiski, et kõikide muudatuste õigeaegseks elluviimiseks tuleb eelkõige väiksematel ettevõtetel veel pingutada," rääkis Müller.
Ta lisas, et Eesti ettevõtted on paindlikud ja see lubab eeldada, et ettevõtjad saavad vajalike muudatustega eeloleva kolme kuu jooksul hakkama või kasutavad maksete tegemiseks üleminekuperioodil lubatud teisendusteenuseid.
Sujuva ülemineku tagamiseks võivad pangad klientidele veel aasta jooksul ehk kuni 1. veebruarini 2015 pakkuda teisendusteenuseid, mis tähendab, et pangad muudavad vajadusel uuele kujule erakliendi eest kontonumbri ja ettevõtete maksete edastamise vormingu.
2014. aasta veebruarist hakkavad ühtses euromaksete piirkonnas kehtima ühtsed reeglid, millega lihtsustatakse ja ühtlustatakse maksete tegemist. See muudatus tähendab eelkõige seda, et nii eraisikud kui ka ettevõtted saavad oma igapäevaseid pangatoiminguid teha kodupanga kontot ja kaarti kasutades, sest kõikidele pankadele kehtivad ühesugused makseteenuste tingimused.
Osa panku on lubanud järgmisel aastal hakata maksjatele pakkuma uut, ainult piiriüleselt kasutatavat otsekorraldusteenust. See on teenus, mis võimaldab automaatselt tasuda välismaal tehtud ostu või tarbitud teenuse eest.
