Eesti on jõudnud niinimetatud keskmise sissetulekuga riigi kasvulõksu ja edasisisel arengul on justkui klaasist lagi ees, kirjutab majandusanalüütik Maris Lauri Äripäeva arvamusloos.
"Eesti ei saa enam kasvada vanade eeliste toel, kuid uusi eeliseid veel ei ole," kirjutab Lauri.
Analüütiku hinnangul kulueelised ammenduvad, mida on veelgi kiirendanud nii energiahindade tõus kui ka palku tõstev tööjõupakkumise vähenemine. Samuti on hakanud nõrgenema ärikeskkonna eelised. "Läti ja Leedu seis on stabiliseerunud ning euroliitu astudes taastab Läti olulise osa oma eelistest, mis 2008-2009 kaduma läksid. Osa odavamast tootmisest liigub meilt lõunasse," kirjutab Lauri.
Et edasi minna, tuleks teha tõsine hüpe toodete kvaliteedis ja väärtuses, kuid selleks on omakorda tarvis täita terve hulk eeltingimusi, ütleb analüütik. Selleks on vaja kallimaid ja moodsamaid masinaid ning seadmed, mida aga ettevõtted ei suuda omavahenditest muretseda ja lisafinantseeringut on samuti keeruline saada.
Viimastel kuudel on väga paljud ettevõtted hakanud Lauri sõnul mõtlema sellele, et vanaviisi enam ei saa. "Väga võimalik, et Eesti ettevõtted - või parim osa neist - on praegu ümberkeeramise ja muutumise faasis," märgib Lauri. "Aga see tähendab, et erilist kasvu ei ole - parimal juhul on seisak või minimaalne hinnatoetusel toimuv käibe kasv."
Üleminekuperioodi pikkus sõltub omakorda sellest kui kiiresti leitakse uued ideed ja raha nende realiseerimiseks. "Kui Eesti jätkab järjekindlalt võlakoormuse vähendamist, kuigi majandus vajaks kasvuks hoopis tuge, siis tuleb tõdeda, et me saeme ise oksa, millel istume," kirjutab Lauri.
