"Samas oli see kasv koondunud vähestesse tegevusaladesse – tublisti üle poole kasvust tuli vaid kahest tegevusalast – elektroonikatööstusest ning laeva- ja lennukiremondist. Samas, kiiresti kasvasid ja töötleva tööstuse mahukasvu andsid olulise panuse veel toiduainete-, õlitoodete-, ehitusmaterjalide, mööbli-, transpordivahendite- ning masinate ja seadmete tootmine," ütles Mertsina pressiteate vahendusel.
Kuid kuna töötleva tööstuse tootjahinnad on sel aastal langusesse läinud, on ettevõtetel raskem käivet suurendada – töötleva tööstuse ettevõtete käive kasvas esimeses kvartalis 5 protsenti ehk vähem kui tootmismaht.
Töötleva tööstuse tootmismahu kasv sõltub ökonomisti sõnul palju välisnõudlusest, keskmiselt 69 protsenti käibest suunatakse ekspordiks. "Kuigi me prognoosime selleks aastaks enamike meie kaubanduspartnerite majanduskasvu aeglustumist ning nende nõudluse vähenemist, on Eesti töötleva tööstuse ekspordi käibekasv aasta esimeses kvartalis kiirenenud ja seda tingimustes, kus ekspordihinnad on languses," rääkis ta.
Probleem seisneb Mertsina sõnul aga selles, et kuigi ka imporditud kaupade hindade kasv on aeglustunud, on tegemist veel ikkagi kasvuga. See tähendab ettevõtete kaubandustingimuste halvenemist ehk ekspordi- ja impordihindade vahe on ettevõtete jaoks viimase aastaga ebasoodsamaks muutunud. Kui möödunud aastal ületas koduturule müügi käibekasv oluliselt ekspordikäivet, siis selle aasta esimeses kvartalis on koduturule müügi käibekasv sisuliselt pidurdunud – see kasvas vaid 1 protsendi võrra.
Ökonomist lisas, et tööstusettevõtted on oma tootmismahtude kasvatamise suhtes eesolevatel kuudel pessimistlikumaks muutunud ning nende hinnang eksporditellimuste suhtes ja ekspordiootused on järsult halvenenud. "Kui kaks aastat tagasi nõudlus paranes ja tööstusettevõtete jaoks muutus suurimaks tootmist piiravaks teguriks tööjõupuudus, siis sel aastal nähakse taas üha enam halvenevat nõudlust tootmist piirava tegurina. Kuigi tööjõupuudus on jätkuvalt probleemiks, ei ole see viimase aasta jooksul enam halvenenud," märkis Mertsina.
Eesti töötleva tööstuse tootmismahtude kasvu võimalik aeglustumine olukorras, kus tootjahinnad on languses, võib hakata tema hinnangul tekitama finantsraskusi ettevõtetele, kus tööjõu- ja muude kulude osakaal käibes on liiga kõrge.
Kuigi välisnõudlus on sel aastal nõrgenemas – ostujuhtide indeksi järgi oli euroala majanduskasv aprillis viie aasta viletsaim ning ka maailma kaubandusmahtude kasv on sel aastal langusesse läinud – on maailmakaubanduses laevadega konteiner- ja tooraineveod sel aastal taas paranenud, mida võib Mertsina sõnul võtta esialgse indikaatorina globaalse nõudluse ja majanduskasvu võimaliku paranemise kohta.
