Formaalne hindamine toimub üldjuhul sisetehingute tarbeks. Ettevõttega seotud isikutel on mingi formaalse toimingu kinnitamiseks, testimiseks või võrdlemiseks vaja „eksperdi“ arvamust objekti väärtusest.
Tavaliselt läheb seda vaja:
- aktsionäridevahelisel osaluste ringimängimisel või aktsionäride omavaheliste vaidluste puhul;
- vähemusaktsionäride väljaostmisel;
- MBO (management buy out) korral;
- töötajate motivatsiooniskeemide või pensioniplaanide koostamiseks;
- grupisiseseks väärtuse määranguteks (kontserni auditeerimisel);
- pärandustega seoses;
- perekondlikel põhjustel (omaniku surm, abielulahutus);
- lihtsalt selleks, et endal on huvitav teada (kõrvalseisja arvamus).
Indikatiivsed hinnangud peaksid andma tellijale aimu ettevõtte „tegelikust“ väärtusest, s.o juhul, kui ettevõtte või selle osadega plaanitakse mingeid tehinguid teha.
Tüüpilisemad olukorrad on:
- ost ja müük;
- MBI (management buy in);
- ühinemine, jagunemine;
- finantseerimine, investeeringute kaasamine;
- uute aktsionäride kaasamine;
- aktsiakapitali muutmine.
Ettevõtte väärtuse määramine võib tunduda keerulise matemaatikana, millega saavad hakkama ainult kogenud finantsistid, kuid tegelikult see päris nii ei ole. Järgnevalt toon välja olulisemad ettevõtte väärtuse komponendid ja väärtuse määramise põhimõtted, et ettevõtte omanikud, juhtkond või finantsnõustajad saaksid kõrvutada enda meetodeid rahvusvahelises praktikas laialt levinud arusaamadega.
Ettevõtte väärtuse määramisest ja sellest, mis seda mõjutab, saate põhjalikumalt lugeda lähiajal ilmuvast ajakirjast Raamatupidamisuudised nr 2, 2016.
